10 tõsist vähile viitavat märki, mida täiskasvanud kipuvad eirama (7)

Inglismaal Vähiuuringute keskuse läbiviidud uuringu andmeil on nimelt üle poolte täiskasvanuist kogenud sümptomeid, mis võivad viidata ka vähile. Kuid vaid 2% neist uskusid, et vähk on tõepoolest terviseprobleemide tõeline põhjus.

Vähiuuringute keskuse teadlased saatsid pea 5000 inimesele täitmiseks ankeedi, et uurida, milliseid ka vähile viitavaid sümptomeid on need viimase kolme kuu jooksul kogenud. Kui nad olid kogenud, siis paluti ka kirjeldada, mida nad arvasid sümptomite põhjustest ja kas see oli nende arvates tõsine. Ankeedi täitis vabatahtlikult 1800 inimest, viis inimest ei saanud ankeeti täita, sest neil oli juba diagnoositud vähk.

Teadlased on mures ilmselgete kääride pärast, mis valitsevad inimeste teadmiste ja tegelikkuse vahel – vaid väga vähesed inimesed mõtlesid ka vähile viidata võivate sümptomite puhul sellele tõsisele haigusele.

Women´s Health toob alljärgnevalt välja kümme sümptomit, mis teadlaste arvates võiksid häirekellad helisema panna. Igal juhul võiksid, juhul kui mõni allolevatest hädadest on sind vaevamas, pidada nõu oma arstiga. Sest olgu meditsiin nii arenenud kui tahes – ainult varakult avastatud vähk on ravitav.

1. Pidev köha või hääle kähedus. Kuigi aeg-ajalt köhatamine on täiesti loomulik, siis kakofoonia või köha, millega kaasneb veri, on põhjus muretsemiseks. Kindlasti tuleb sel puhul perearstiga nõu pidada, teha röntgen ja kompuutertomograafia ning vajadusel konsulteerida ka kopsuarstiga, et kopsuvähi olemasolu oleks kindlalt välistatud.

2. Püsivad muutused seedeelundkonnas. Kui kõht ei käi enam korralikult läbi nagu varem või kui väljaheide tundub imelik, on see ilmne märk seedeelundkonna tegevuse häiretest ning võib tähendada soolevähki. Räägi sellest oma perearstile, vajadusel tehakse sulle kolonoskoopia.

3. Püsiv muutus urineerimisel. Veri uriini hulgas võib olla märk nii kuseteede infektsioonist kui põie- või neeruvähist.

4. Pidev ja ebaselge põhjusega valu. Iga valu ei tähenda vähki, kuid võib seda tähendada. Seepärast on oluline valu põhjus välja selgitada – enamasti ei tähenda see midagi head.

5. Sünnimärgi muutumine. Kuigi mitte kõik sünnimärgiga toimuvad muutused ei tähenda melanoomi, need seda siiski suure tõenäosusega on. Kontrolli oma sünnimärke regulaarselt dermatoloogi juures.

6. Mitteparanevad haavad. Kui sul on haav, mis pole kolme nädalaga paranenud, näita seda kiires korras arstile. Tegu võib olla kartsinoomiga.

7. Ootamatu verejooks. Versitsus menstruatsioonivälisel perioodil võib olla märguanne emakakaela- või munasarjavähist, verejooks pärasoolest võib viidata käärsoolevähile. Ära viivita arsti juurde minekuga.

8. Ebaselge põhjusega kaalulangus. Täiskasvanuil on reeglina üsna vaevaline kaalust alla võtta. Kui kaal langeb aga ilma igasuguste jõupingutusteta, on see ilmselgelt märk millestki tõsisemast. Üks neist võib olla pahaloomuline kasvaja.

9. Imelikud kühmud. Ükspuha, kuhu sul kühm ei teki, tuleks seda näidata arstile See on tõenäoliselt healoomuline tsüst, kuid rinnale tekkides võib viidata rinnavähile. Räägi sellest kindlasti oma arstiga.

10. Püsivad neelamisraskused. Selle asemel, et hakata muutma oma toitumist ja eelistada neelamisraskuste pärast pehmemaid toiduaineid, peaks mõtlema hoopis tõsisematele asjadele. Püsivad neelamisraskused võivad viidata näiteks neelu-, kaela- või söögitoru vähile.