Psühhiaatrilises abis teevad muret pikad järjekorrad (4)

Ants Puusilla sõnul tähendab see laias laastus seda, et kui 15 aastat tagasi oli Pärnus üks psühhiaater ja järjekordi ei olnud, siis täna on 11 psühhiaatrit ja järjekorrad on mitu kuud pikad. "Usun, et sarnane tendents on märgatav ka mujal Eestis," märkis ta.

Pärnu psühhiaatriakliiniku juht lausus, et aastatega on Eesti inimesed muutunud teadlikumaks psühhiaatriliste haiguste olemusest ning pöörduvad ise sagedamini spetsialistide poole ja sellest tulenevad ka pikad järjekorrad psühholoogide ja psühhiaatrite vastuvõtule. Ühtlasi ei ole kõik, näiteks mõned spetsiifilised ja väga vajalikud skisofreeniaravimid Puusilla sõnul võrdselt üle Eesti kättesaadavad.

„Sarnaselt paljudele teistele haigustele kehtib ka psühhiaatriliste haiguste ravis põhimõte, et ilma õigeaegse sekkumiseta areneb haigus kiiremini," selgitas dr Puusild. „Näiteks skisofreenia puhul on uuringud kinnitanud, et mida kauem on psühhoos ravita, seda suurem on selle vältel tekkiv ajukahjustus ja seda halvem on edasine prognoos. Seetõttu on tähtis, et meil säiliks ikkagi teatav valmisolek neid olukordi ennetada."

Et suur osa skisofreeniahaigetest ise ei usu oma diagnoosi või loobub ravist enneaegselt. oleks nende jaoks pääseteeks nö uue generatsiooni pikatoimeline süstimisravim, mida on võimalik annustada vaid kord kuus kontrollituna psühhiaatri või õe poolt. "Täna on Eestis see soodusravimina kättesaadav üksnes haiglateenusena, mis tähendab, et üksikuna töötav psühhiaater sellist ravimit oma patsiendile anda ei saa. Selliselt ravimi soodustamine on loonud olukorra, kus ravim on riigis ka väga ebaühtlaselt kättesaadav," toob Puusild välja.

Skisofreeniaravi saab Eestis ametlikel andmetel ca 8900 inimest. Umbes 18% patsientidest on täna süstitavate depooravimite peal ning nende seas on uue põlvkonna pikatoimeliste süsteravi vajajate hulk tõenäoliselt palju suurem, kui tänane toetusüsteem seda võimaldab määrata. Skisofreenia tabletiraviks kasutatakse erinevaid antipsühhootikume.