Keha

Ameeriklaste värske uuring väidab, et kaks kolmandikku vähkidest on inimese jaoks lihtsalt halb õnn

Onkoloog Tiiu-Liis Tigane: "Vähi puhul ei saa küll õnnele lootma jääda" (10)

Silja Paavle, 7. jaanuar 2015, 16:59
Baltimore'i John Hopkinsi meditsiiniülikooli teadlased uurisid 31 vähkkasvajat ning leidsid, et tervelt 22 vähitüübi puhul võib selle tekke panna halva õnne ehk juhuslike geenimuudatuste süüksFoto: Silja Paavle
Ameeriklaste värske uuring, mille väitel on kahe kolmandiku vähkkasvajate põhjuseks halb õnn, mitte elustiil, geneetika ega keskkond, on kihama pannud kogu maailma meedia. „Õnn on elus igas asjas ajalik, kuid vähi puhul ei saa küll õnnele lootma jääda," kommenteerib seda Eesti Vähiliidu meditsiininõunik Tiiu-Liis Tigane.

Ajakirjas Science avaldatud uuring on leidnud tee pea kõigi maailma tähtsamate ajalehtede veergudele. John Baltimore'i John Hopkinsi ülikoolis läbi viidud uuringu tulemusena nendivad teadlased nimelt, et kahe kolmandiku täiskasvanud inimeste vähijuhtude põhjus on juhuslikud geenimuudatused, vaid kolmandik on mõjutatud geneetikast, elustiilivalikutest ja keskkonnast. Seni on rõhutatud vastupidist.

Samal teemal

Teadlased: 65% vähijuhtumitest on juhuse süü

Sellele tulemusele jõudmiseks uurisid teadlased 31 vähkkasvajat ning leidsid, et tervelt 22 vähitüübi puhul võib selle tekke panna halva õnne ehk juhuslike geenimuudatuste süüks. Sellised vähid olid näiteks leukeemia, kõhunäärmevähk, luuvähk, munasarjavähk ja ajuvähk. Ülejäänud üheksa puhul ehk näiteks soolevähi, basaalrakulise kartsinoomi ja suitsetamisest tingitud kopsuvähi korral mängisid olulist rolli nii pärilikkus kui keskkonnamõjud. Kokkuvõttena tõidki teadlased välja, et kõigist vähijuhtumitest võib ligikaudu 65% panna juhuslike geenimutatsioonide süüks.

Uuring ei hõlmanud siiski kõiki vähitüüpe – rinna- ja eesnäärmevähk jäid sellest näiteks välja, sest nende kudede puhul ei suutnud teadlased tuvastada tüvirakkude jagunemise määra.

Uuringut juhtinud Baltimore'i John Hopkinsi meditsiiniülikooli professor Bert Vogelsteini sõnul teati seda varemgi, kuid selle uuringu korral sai lihtsalt selgeks, kui suurt rolli mängib üks või teine põhjus mingi kindla vähitüübi puhul, kirjutab Guardian. Uuringu teine autor, Baltimore'i John Hopkinsi meditsiiniülikooli biomatemaatik Cristian Tomasetti märkis samuti Business Insiderile, et uuringu järgi saab nüüd öelda, et elustiili muutmine, näiteks suitsetamisest loobumine, võib aidata ennetada mõnda vähitüüpi, kuid ei ole sama efektiivne teiste puhul.

Siiski rõhutavad spetsialistid paljudes väljaannetes, näiteks Independentis ja Daily Mirroris, et kuigi elustiil ei pruugi paljude vähkkasvajate puhul otseselt kurja juureks olla, ei maksa koheselt ebatervislikku elu elama hakata. Alkohol, suitsetamine ja ebatervislik toitumine võib sellele halvale õnnele nii lihtsalt hoogu juurde anda.

Sama kinnitab ka Eesti Vähiliidu meditsiininõunik, doktor Tiiu-Liis Tigane. „Õnn on elus igas asjas ajalik, kuid vähi puhul ei saa küll õnnele lootma jääda," sõnas ta ameeriklaste uuringu kommentaariks.

Tervislikud eluviisid vähendavad siiski riski haigestuda

Tigase sõnul on tõde see, et vähki ära hoida me veel ei saa ega oska. Kuid riski vähktõvesse haigestumiseks saab tervislike eluviiside järgimise korral vähendada küll.

Tiiu-Liis Tigane nendib, et tänapäeval on ainult üks vähk, mille puhul saab rääkida ennetamisest. „Emakakael on arstile silmaga nähtav ning korrapäraselt günekoloogi juures kontrollis käies on võimalik vähieelne seisund varakult avastada ja seda enne vähiks väljaarenemist ravima hakata," selgitab ta. Ei näiteks rinna-, kopsu- ega soolevähki ei saa tema sõnul ära hoida, kuid korralikult arsti juures käies on võimalik neidki varakult avastada. See, teadupoolest, suurendab võimalust õigeaegseks ja tõhusaks raviks.

Seega tuleks Tiiu-Liis Tigase sõnul igal juhul vähktõvest hoidumiseks au sees hoida tervislikke eluviise ehk püüda end korrapäraselt liigutada ja toituda tervislikult. Siis on võimalik ka, et õnn vähktõvesse mitte haigestuda inimest maha ei jäta.