Väikese apteegi omanik: suuri ei huvita tervis, vaid üksnes äri! (7)

Eile sõltumatute apteekide hoiatusstreigis osalenud Põltsamaa apteegi omanik ütleb, et tal ei jäänud muud üle, kui pidi mitmeks tunniks uksed kinni panema. "Loodame, et oli kasu," lisab ta.

Eile korraldasid maapiirkondades ja väikeasulates paiknevad sõltumatud apteegid hoiatus-streigi. See tähendas, et kell 10–14 oli uks kinni.

Põltsamaal on kaks apteeki: üks on suur ketiapteek, teine proviisorile kuuluv ja hoiatus-streigis osalenud Uus Apteek.

"Ja ongi uksed kinni!?" imestasid kella 11 paiku apteegi ukse taha tulnud põltsamaalased, nähes uksel silti: hoiatusstreik.

Üks vanem naine ütles, et ta oli üle kuu aja kodus voodihaige, eile sai esimest korda õue, tahtis apteeki tulla, aga uksed olid kinni. "Kuna see on minu apteek, tulen pärast tagasi – käin vahepeal linna peal, mul aega küll," ütles ta, et teise apteeki ta streigi pärast minema ei hakka.

Suurfirmad suretavad väikesed välja?

Põltsamaa Uue Apteegi omanik on proviisor Ülle Rebane, kes on ühtlasi Eesti Apteekrite Liidu juht. "Ma lihtsalt ei saanud teistmoodi, kui pidin uksed kinni panema," ütleb Rebane, miks ta eile streikis.

Kui palju ta kahju kannatas, et apteegiuksed mitu tundi kinni olid, ta öelda ei oska: "Selle peale ma ei mõtle praegu üldse, see on teisejärguline."

Küsimusele, kas hoiatusstreigist on kasu, ütleb Rebane: "Väga tahaksime loota, et see avaldab poliitikutele mõju, et natukenegi paneb mõtlema. See on meie eesmärk."

Eesti Proviisorite Koja juhatuse esimees Karin Alamaa-Aas ütleb, et eesmärk on kehtestada samamoodi nagu perearstidel apteekide omandipiirang: "Nii et välismaised suurfirmad ei saaks tulla meid omaenda kodukohtades tänavale viskama, nagu juba on toimumas Kundas, Vändras ja Räpinas."

"Suurfirmad ei muretse patsiendi, vaid üksnes käibe- ja kasuminumbri pärast. Neid ei huvita tervishoid, vaid üksnes äri," lisab Rebane, mille vastu nad võitlevad.

Alamaa-Aas ja Rebane räägivad, et enne jõule tühistas riigikohus ajutised apteegi asutamispiirangud, mille riigikogu oli varem kehtestanud. Seega on apteegiturg uute apteekide asutamiseks praegu täiesti vaba.

See toob nende sõnul uute apteekide avamise ralli linnades ja sõltumatud proviisorapteegid, sealhulgas enamik maa-apteeke tõrjutakse turult välja. Juba täna kuulub enamik Eesti apteekidest välismaalastele, kes viivad kasumi Eestist välja, lisavad nad.

Põltsamaa Uue Apteegi omanik Rebane ütleb, et uus ravimiseaduse muutmise eelnõu ei paranda kuidagi ravimite kättesaadavust maal, vaid annab suurkettidele võimaluse kogu turg üle võtta. See eelnõu läheb järgmisel nädalal riigikogus teisele lugemisele. "Loodame siiralt, et eelnõud praegusel kujul vastu ei võeta," lisab Rebane.

"Hoiatusstreigi mõte ongi näidata seda situatsiooni, mis tekib, kui ei tule apteekidele uusi regulatsioone," lausub Rebane, kelle sõnul peaks Eesti järgima muu Euroopa eeskuju: "Näiteks Soomes peab apteegi omanik olema sada protsenti apteeker. Samamoodi on ka Saksamaal ja Prantsusmaal, kus apteegi omanik võib olla ainult apteeker. Ärimees on mitteprofessionaal, teda ei huvita inimene ja inimese tervis, teda huvitavad müüginumbrid. Loomulikult võidavad praegusest olukorrast ketid, seepärast ongi proviisorapteegid tagajalgadel."

Apteekide ühendus nõus ei ole

Eile teatas 272 Eestis tegutsevat apteeki esindav Eesti Apteekide Ühendus (EAÜ), et ei nõustu Proviisorite Koja nõudmistega omandiõiguse piiramiseks ning kahe kolmandiku Eesti apteekide sundvõõrandamiseks. Ühingu hinnangul võib see kaasa tuua nii apteegiteenuse halvenemise kui ka apteegiteenuse edasiarendamise seiskumise.

Eesti apteeke ja apteekreid esindava ühenduse juhatuse liige Tanel Terase ütleb, et kaugeltki kõigil Eesti apteekritel pole soovi ja raha tegelda iseseisvalt ettevõtlusega ja oma apteeki pidada. "Ka need apteekrid on oma tööle pühendunud professionaalid, kes tunnevad ennast puudutatuna sildistamisest, millega neid tembeldatakse suurapteekide müügimeesteks."

EAÜ ei poolda apteekide sundvõõrandamist ja omandiõiguse ning ettevõtlusvabaduse põhjendamatut piiramist, mida propageeritakse maa-apteekide kaitsmise egiidi all. Ühenduse hinnangul seaks sundvõõrandamine küsimärgi alla nii Eesti apteegiteenuse kvaliteedi ja arengu kui ka Eesti investeerimiskeskkonna maine.

"Apteekide sundvõõrandamine ja sulgemine vähendaks apteegiteenuse kättesaadavust ning tooks tõenäoliselt kaasa kvaliteedilanguse ja hinnatõusu, sest sisuliselt kaoks turult vaba konkurents," lisab Terase.

Eestis tegutseb ligi 480 apteeki ja üle 1300 proviisori, kellest apteegis töötab umbes 800.