Mis juhtub, kui ma naeran?

Naeratus on signaal...

...positiivse emotsiooni tunnus, sageli reflektoorne ja kiire nagu emotsioonid ikka.
Naer on signaal teise inimese ajus olevale mandelkehale, kus inimese nägu hinnatakse. Sotsiaalselt annab naeratav nägu vaatajale teada, et teisel on hea olla ja suhtlus võib nüüd alata.

Tähelepanuväärne on, et emotsionaalsed struktuurid ajus saavad signaali otse meeleelunditelt. Sellised otsesed juhteteed meeleelunditest emotsionaalsesse ajju võimaldavad meil väga kiiresti reageerida ohtlikus olukorras.

Naer nakkab, sest...

...ajuosad, mis on seotud teise inimese emotsioonide äratundmisega, on täpselt needsamad, kus inimesel tekib hea tuju ja selle väljendusel naer. Sealt tulebki emotsioonide ülekandumine. Me tunneme emotsiooni ära ja see nakatab meid.

Lapsed naeravad päevas...

...200–300 korda. Lastel on naer seotud mänguga. Naer arendab aju, sotsiaal-seid kontakte, teisest arusaamist, empaatiavõimet. Naer on vajalik ka selleks, et laps saaks kinnistada õpitut.

Täiskasvanud naeravad keskmiselt vaid 20 korda päevas.

Kroonilist valu kanna-tavatele inimestele...

...näidati katsel komöödiafilme, mis võimaldasid rohkelt naerda ja kaasa elada. Leiti, et filmi ajal ja paari tunni jooksul pärast seda ei tundnud patsiendid valu. Ka selle põhjus peitub beeta-endorfiinis, mis põhjustab valutundlikkuse vähenemist, sest aju surub selle hormooni vahendusel alla valusignaalid. 

Naer parandab kindlasti pidevat valu kannatavate inimeste elukvaliteeti, kuid valu põhjust see ei kõrvalda. Nii on valuvaigistus naljafilmi vaatamisel vaid ajutise iseloomuga.

Nalja oskavad teha...

...laia silmaringi ja hea üldistuvõimega inimesed. Paljud saavad naljast küll aru, aga inimesi, kes on võimelised ise nalja tegema, nii et see teistele ka naljakas tundub, on märkimisväärselt vähem. Arvatakse, et naljategemise oskus on päritav.