Hea nõu

Lugu avaldati esmakordselt 2013. aasta jaanuari Tervis Plussis.

Mis juhtub, kui ma minestan? (3)

Maria Gonjak, 25. jaanuar 2015 10:12
Foto: PantherMedia / Scanpix
Ootamatult plaksatab silme eest mustaks. Järgmisel hetkel leiad end põrandalt. Mis juhtus? Enamasti tuleb organism ajutise teadvusekaotusega kenasti toime. Halvemal juhul võib aga olla tegu tõsise haigusega.

Mis on minestamine?

Samal teemal

Minestamine võib tabada meid ootamatult ning sageli üsna tavalises olukorras. Minestamine ehk sünkoop on äkiline teadvusekaotus, mis on tavaliselt ajutine ja mille järel teadvus taastub täielikult. Enamasti pole juhtum meditsiiniliselt märkimisväärne, kuid mõningatel juhtudel võib see viidata tõsisele haigusele või häirele organismis. Kõikide minestusjuhtude korral tuleks välja selgitada selle põhjus ning edaspidi selliseid olukordi vältida või konsulteerida arstiga.

Mis põhjustab minestust?

Ajus tekib hapnikupuudus. Kõigepealt langeb vererõhk, mistõttu aju ei saa enam piisavalt verd ja inimene kukubki kokku. Pisut varem võib nägu muutuda kahva-tuks ja huuled sinakaks. Sageli annavad lähenevast minestusest märku peapööritus, iiveldus, virvendus silme ees ja kohin peas.

Kõige sagedamini võib minestus tekkida üsna elulistel põhjustel – vererõhu kiire langus asendimuutmise tagajärjel, vedelikupuudus organismis, südametegevuse häired ja mitmesugused ravimid. Samuti võib minestuse esile kutsuda ebapiisav toitumine ning hirm ja tugev ehmatus. Ka väga tugev emotsioon heade või halbade uudiste saamisel võib lõppeda ajutise teadvusekaotusega.

Samuti langetab vererõhku ja häirib pea verevarustust kiire verekaotus. Aju saab vähem verd ka seedehäirete korral, sest seedetrakti verevarustus muutub intensiivsemaks, eriti siis, kui kõht läheb lahti.

Sel juhul annab oma panuse ka vedelikukaotus.

Halvemal juhul võivad minestamist põhjustada raskemad vaevused, nagu südame- ja neeruhaigused. Ka langetõbi, kuid see pole enam tavaline minestamine, vaid teadvusekaotus koos krambihoogudega.

Millal tuleks arstiga nõu pidada?

Kui minestamist on ette tulnud rohkem kui 1–2 korda elus. Täpsemate uuringute üle otsustab perearst.

Kindlasti tuleks arstiga rääkida, kui:
• enne teadvuse kaotamist oli tunda valu rinnas või südame pekslemist,
• minestamisel tekkis mõni raskem vigastus,
• minestusele on eelnenud kusepidamatus,
• perekonnas on esinenud südamehaigusi,
• ohver on rase,
• minestamine kordub,
• kannatanu on diabeetik,
• teadvusetus kestab kauem kui mõne minuti.

Keda minestamine ohustab?

Minestamine võib tabada igaüht, kuid on siiski enam levinud noorte tüdrukute hulgas. Kehaehitustüüp ja toidu-vedeliku vale vahekord on kindlad soodustajad. Ka madala vererõhuga inimestel tuleb minestamist ette märksa rohkem kui neil, kel on normaalne vererõhk.

Kuidas aidata minestajat?

Kui võimalik, peaks esmalt hoolitsema, et minestaja end kukkumisel ei vigastaks.

• Kontrolli minestanu hingamist! Kui see on korras, paiguta ta kindlalt selili ja tõsta jalad peast kõrgemale, et veri kiiremini ajju pöörduks ja peapööritus kaoks. Seda ei tohi teha, kui kannatanul on peavigastus või peavalud.

• Lase umbsesse ruumi värsket õhku ning lõdvenda pigistavad ja umbsed riided – ava nii kaelus, kitsas vöö kui ka rinnahoidja.

• Kui nuuskpiiritust käepärast ei ole, võib ohvrile vett näkku pritsida. Üks võimalus on anda hele laks vastu põske.

• Kui minestanu on teadvusele tulnud, ei tohi tal lasta püsti tõusta liiga kiiresti.

• Pärast inimese teadvusele tulekut tuleks talle täpselt rääkida, mis minestamise ajal juhtus. See info võib olla väga oluline, et eristada tavalist minestamist millestki häirivamast. Selliste ebatavaliste nähtuste korral nagu kontrolli kaotamine põie üle või unisus pärast minestamist, peab kannatanu pöörduma arsti poole.

• Kui tegemist on tavalise minestusega, hakkab juba pikali kukkudes verevarustus peas taastuma ja inimene toibub.

Mida teha, kui minestanu ei tule teadvusele?

• Kui minestanu on teadvuseta olnud üle minuti, aseta ta stabiilsesse, külili asendisse ja kutsu kiirabi.

• Kui kannatanu ei hinga ja tema pulss on nõrk, alusta elustamist ning jätka sellega abi saabumiseni või kuni hingamine taastub.

Kas saab vältida?

Minestamist saab vältida, kui süüa ja juua tervislikult, hoida füüsilise ja vaimse töö tasakaal korras, vältida umbseid ruume ja kiiret asendivahetust, näiteks kükist või lamamisasendist kiiret püstitõusmist. Hea on nõu pidada arstiga.