Meeled

Lugu ilmus esmakordselt 2014. aasta jaanuaris.

Meeled selgeks: film saab sind aidata? (1)

Manona Paris, 31. jaanuar 2015, 17:52
 PantherMedia / Scanpix
Hea komöödia on vähemalt korra surmavalt haige inimese elu päästnud. Nii et kinoteraapia võib olla väga tõhusa mõjuga – alates meeleolu parandamisest kuni elu muutvate otsuste vastuvõtmiseni.

Ta oli suremas, tema keha rebestasid meeletud valusööstud ja ravimid ei aidanud. Kuid ta avastas, et vaadates südamest naerutavat filmi, valu kaob. Ka surm kadus – kümne aasta kaugusele. Inimõiguslane, ajakirjanik ja kirjanik Norman Cousins (1915–1990) oli 1980ndatel alla vandumas raskele liigesehaigusele Behterevi tõvele, kui ta otsustas, et ei lahku võitluseta.

Samal teemal

Ta hakkas teadlikult end ümbritsema õnnelike emotsioonidega, ammutades neid Marx Brothersi komöödia­filmidest.

“Ma tuvastasin oma rõõmuks, et kümme minutit ehtsat kõhunaeru võttis valu ära ja andis mulle vähemalt kaks tundi valuvaba und,” lausus ta oma raamatus “Haiguse anatoomia”. “Kui see valuvaigistav efekt otsa sai, lülitasime kinoprojektori uuesti käima ja üsna pea juhatas see sisse uue valuvaba perioodi.”

Säärane teadlik filmivaatamine on tänapäeval tuntud kui filmiteraapia, tõsisemate hingeteraapiate veidi mängulisem vorm. Sarnaselt muusika- ja tantsu­teraapiaga on see üks osa igaühele kättesaadavatest eneseabistamise õpetustest, mis aitab ise oma probleemidega toime tulla – suurema teadlikkuse ja emotsioonide juhtimise abil.

Selleks on vaja teadvustada endale, mida sa tahad muuta, valida film ning kuulata enda emotsioone.

Samas tekitab filmiteraapia ka üsna ohtralt vastureaktsioone. Seda peetakse kerglaseks, sest iga inimese filmimaitse on üldistava teraapia tegemiseks paljude meelest liiga erinev.

Muidugi on ammu tuvastatud naeru kui positiivse emotsiooni lõõgastav ja tuju­tõstev toime ning õigesti valitud filmide hea mõju adumiseks ei pea surmatõve all kannatama.

Mäletan enda lapse­põlvest pikki kodus istumise sessioone kord sarlakite, kord kõrvapõletiku pärast. Üks oli aga kindel – kui kuskilt tuli mõni vana hea Eesti komöödia, nagu “Siin me oleme” või “Mehed ei nuta”, oli selge, et haigusest tingitud vilets enesetunne sai kiiresti pühitud. Sest lammas konsumeeris mu haiguse apellatsiooni.

Uuringud tõestavad!

Kas see saab tõesti nii lihtne olla? Kuid pea igaüks meist teab seda tunnet, kuidas õigesti valitud (või sattunud) film oskab meeleolu ümber pöörata, aidata teha raskeid otsuseid või mõista omaenda tegevuse mõjusid. Ajakirjas Psychology Today rõhutab kinoteraapia uurija dr Jeremy Clyman, et kinoteraapia on vahest üks lihtsamaid eneseabivorme, sest meil kõigil tuleb liiga sageli ette juhtumeid, mil me vajaks natuke teraapiat: kas tööl jääb julgusest puudu, suhtes on tagasilöögid või meelt varjutab mõni traagilise sündmuse kurb vari.

Kui paljud meist sulguvad sõna “teraapia” kuuldes endasse, kartes justkui selle häbimärgistavat mõju, siis filmi­teraapia annab mängulise, kergema viisi end aidata. Juba ammu on psühholoogid tõestanud, et enda meeleolu on võimalik parandada õige muusikaga. Õige sisuga film või raamat saab sama asjaga hakkama, leiab Clyman.

Filmiteraapia on grupile

“Meie kogemus näitab, et kinoteraapia töötab ja väga hästi,” lausub Tallinnas ja Tartus tegutseva Bhairava joogakooli asutaja ja vanemõpetaja Somananda Moses Maimon.

Kool korraldab kord kuus tasuta teadliku filmivaatamise õhtuid. Selle eesmärk on õpetada, kuidas filmide kaudu oma isiklikku ja hingelist arengut edendada, võttes arves resonantsi seadust: iga väike samm samas suunas aitab kaasa suurema eesmärgi saavutamisele.

Lisaks õpetatakse, kuidas neurolingvistilise programmeerimise (NLP) abil teatud tegelaste käitumislaadi vm väärtuslikke omadusi edukalt enda ellu rakendada.

Parima tulemuseni jõudmiseks peaks seda protsessi aitama läbi viia inimene, kes oskab pakkuda hingelist juhendamist ning teha vahet eri mõjude vahel, usub Maimon. Ka ajakirja Psychology Today artiklis rõhutatakse, et kõige tõhusama efekti annabki kinoteraapia gruppides. Samas saab ka igaüks ise filme teadlikult meeleolu järgi valides endale pakkuda killukest teraapiat, õpetavad mitmed kinoteraapiat tutvustavad netiportaalid, nagu näiteks cinematherapy.com.

Esmalt soovitatakse inimesel endalt ausalt küsida, mis on tema elus peamine probleem. Kas ma soovin saada vastust sellele, miks mul napib julgust? Või ihkan üle saada murtud südamega kaasnevast valust?

Oska valida õige film

Häid tulemusi on saadud isegi siis, kui filmi valitakse kellelegi teisele: näiteks teismelisele, kelle turtsakas käitumine terroriseerib kogu perekonda. Andes talle võimaluse näha oma käitumist kõrvalt, võib juurutada seemne, mis laseb tal oma olemust muuta. Lisaks näeb ta, et ka teistel on olnud samasuguseid probleeme ning millise lahenduse nemad leidsid, ning saab mõelda, kas filmis pakutud lahendus talle üldse sobiks.

Kuidas filmid ikkagi tuju mõjutavad? “Tantristlikust vaatepunktist on kõik ümbritsev energia. Seega ka filmid kannavad seda endas, kuna loovad tugeva visuaalse jälje meie meeltesse,” lausub Maimon. “Seetõttu suudavad filmid vallandada teatud kohtades emotsionaalseid päästikuid, mis omakorda loovad energiat. Kui filmi sõnum on meile kasulik ja arvestab meie hingelist seisundit või loob entusiasmi, saame sellest uut jõudu, et teha vajalikke muudatusi – mõnikord isegi elu muutvaid otsuseid.”

Kuidas siis filme valida?

Seega saab filmi valida selle järgi, mida oma elus soovid parasjagu muuta? Kui oled kurb, vaadata komöödiaid, kui erutunud, trillereid?

“See on üks viis, kuidas kinoteraapiat kasutada,” lausub Maimon.

Teine võimalus on valida filme selle järgi, millist energiat nad kannavad – milline on nende hingeline sisu, n-ö kasulik sõnum; mislaadi energiat neist õhkub.

“Just siis saab filmivaatamist kasutada ka muul moel kui üheplaanilisel skaalal – kui oled kurb – vaata lõbusat ja nii edasi. Filmivaatamine saab aga olla märksa mitmetasandilisem kogemus, mis ergutab ja õpetab,” sõnab Maimon.

“Näiteks võime kasutada filmi sõnumeid selleks, et tugevdada oma motivatsiooni või lihtsalt suurendada optimismi. Üks väga hea film selleks on “The Peaceful Warrior” (“Rahumeelne sõdalane”), mis on väga innustav ja hingeline, andes vaatajale tõuke oma­enda sisemise kasvu, tugevuse ja tahtejõu paremaks mõistmiseks. Ning mis kõige tähtsam – see film toonitab praeguses hetkes elamise meeletut energiat.”

Seega polegi oluline, mis teraapia­vajadus parasjagu pead tõstab – kas soov saada veidi lohutust või tõesti tarve vaigistada valu. Filmid kui üks osa positiivse meeleolu tekitajatest on tänuväärne viis enda olemist ise paremaks teha.

Vaata filmi teadlikult!

Enne filmi algust istu mugavalt ja rahulikult ning tühjenda oma meel. Keskendu vabale hingamisele ja vabasta end kriitikast, muredest ja eelarvamustest. Tunneta kogu oma keha vaatamise ajal. Jälgi, kuidas filmikeel, ideed, vestlused ja tegelased mõjutavad su hingamist. Ära analüüsi vaatamise ajal. Keskendu filmile.

Hiljem küsi endalt: millal filmi vältel su hingamine muutus ja miks? Vahest osutab see miskile, mis kõigutab su enesekindlust ka päriselus? Küsi endalt: kui osa filmist liigutas sind (kas siis heas või halvas mõttes) ja oleks sulle unes tulnud, kuidas oleksid selle sümboleid mõistnud?

Mis sulle filmi juures meeldis ja mis mitte? Millised tegelased või tegevused olid sulle eriti ebameeldivad? Samastusid sa mõne tegelasega? Igatsesid sa mõne käitumisjooni? Kas filmis oli mõni osa, mida oli raske vaadata? Kas see võib olla seotud millegi varjatuga sinus endas, millel sa ei luba esile kerkida?

Allikas: movietherapy.com

Sobivaid filme

Naerutajad haiguste puhuks: “Lendas üle käopesa” (“One Flew Over the Cuckoo’s Nest”), “Monthy Python ja Püha Graal” (“Monthy Python and the Holy Grail”), “Neli pulma ja üks matus” (“Four Weddings and a Funeral”), “Annie Hall”, “Must kass, valge kass” (“Crna mačka, beli mačor“), “Mehed ei nuta”, “Siin me oleme”.

Enesekindluse ja eneseusu kasvatamiseks: “Forrest Gump”, “Inglise patsient” (“The English Patient”), “Gandhi”, “Lõputu küünlapäev” (“Ground­hog Day”), “Sulguvad uksed” (“Sliding Doors”), “1+1” (“Intouch­ables”), “Mandariinid”.

Suhteprobleemid: “Kaunis naine” (“Pretty Woman”), “Kui Harry kohtus Sallyga” (“When Harry met Sally”), “Keskea rõõmud”, “Sügisball”.

Sõltuvus, alkoholism: “28 päeva” (“28 days”), “Gia”, “Lahkudes Las Vegasest“ (“Leaving Las Vegas”), “Kui mees armastab naist“ (“When a man loves a woman”), “Sügisball”, “Georg”.

Suhtevägivald, seksuaalvägivald: “Süüdistatu” (“The Accused”), “Thelma & Louise”, “Vaenlasega voodis” (“Sleeping with the Enemy”), “Puhastus”.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee