Sidrunväändiku tõmmis toniseerib, korrastab ainevahetust ja parandab meeleolu.Foto: PantherMedia / Scanpix
Hannela Lillepruun 8. veebruar 2015 12:09
Hiina sidrunväändikku kutsutakse viie maitse viljaks – marja kest on magus, viljaliha hapu, seemned mõrud ja pikantse maitsega ning kuivades muutuvad nad soolakaks.

Hiina sidrunväändik on pärit Kaug-Idast, kasvab taigas suurtel aladel liaanidena, väändudes ümber puutüvede. Seal ulatub taime pikkus isegi 10 meetrini, meil aedades kasvab ta umbes kahemeetriseks. Kahekojaline taim õitseb mai lõpus või juuni alguses, valkjaskollased õied on peidus lehtede varjus.

Punased marja­kobarad valmivad sügiseks. Paljundatakse juurevõsude või seemnete abil. Külv tehakse sügisel hästi ettevalmistatud mulda 0,5–1 cm sügavusele. Kasvuks sobib kerge, toitaineterikas, hästi õhustatud muld, ei talu liiga niisket ja rasket mulda.

Vilju hakkab kandma 5–6 aastat pärast istutamist. Kuna sidrunväändik on alusmetsa taim, siis parim lahendus oleks, et taime alumine osa on päikesekiirte eest varjatud ja ülemine näeb päikest. Taim vajab toestamist. Ravimtaimena kasutatakse vilju, lehti ja seemneid.

Marjad

Marjad parandavad füüsilist vastupidavust ja hämaras nägemise võimet. Nad on ka heaks biostimulaatoriks, depressioonivastaseks ja organismi üldtugevdavaks vahendiks. Ergutavad südame ja veresoonte talitlust.

Kuna marjades olevad seemned normaliseerivad mao sekretoorset talitlust, siis tarvitatakse neid nii ala- kui ka ülihappesusega gastriidi korral. Marju säilitatakse kuivatatult või sügavkülmutatult.

Lehed

Sidrunväändiku lehtedest valmistatud kuldkollane ja sidrunimaitseline tee mõjub toniseerivalt, juuakse päeva esimesel poolel. Suvel aitab väsimuse korral paari värske lehe söömisest. Lehti kogutakse sügisel enne varisemist. Lehevars on hakanud siis juba varre küljest eralduma ning me ei vigasta lehti korjates võrseid. Kuivatatakse õhukese kihina õhurikkas kohas. Lehed kuivavad ruttu ja on kasutamiskõlblikud kaks aastat.

Seemned kuivatatakse, peenestatakse ja kasutatakse kroonilise bronhiidi ja alahappesusega gastriidi korral.

Peanaha määrimine sidrunväändiku koore all leiduva limaga aitab kiilaspäisuse vastu.

Tõmmis marjadest

Võetakse supilusikatäis kuivatatud vilju, valatakse peale klaas keevat vett ja lastakse kaane all tõmmata. Juuakse veerand klaasi korraga paar korda päevas ja ikka päeva esimesel poolel. Tõmmis toniseerib, korrastab ainevahetust, parandab meeleolu.

Tinktuur marjadest või lehtedest

Võetakse pooleliitrine pudel, millest kolmandik täidetakse kas viljakobarate või lehtedega ja valatakse peale viina. Lastakse seista vähemalt kolm nädalat, sisu aeg-ajalt loksutades. Tarvitatakse üks supi­lusikatäis korraga veega lahjendatult. On eriti hea tervise tugevdamiseks ja haiguste ennetamiseks, kui ilmad külmenevad.

Hoiatus!

Hapud viljad võivad tekitada kõrvetisi. Üledoos võib vahel põhjustada rahutust, peapööritust, unetust, nõgestõbe, isutust ja seedehäireid. Ei soovitata epileptikutele. Võib pärssida kesknärvisüsteemi tegevust. Samuti võib see häirida teiste ravimite mõju. Vastunäidustatud kõrge vererõhu, kroonilise unetuse ja agressiivsuse korral.

Sidrunväändiku kasulikud raviomadused:
• toniseerib närvisüsteemi,
• aktiveerib hormonaalsüsteemi,
• tugevdab immuunsust,
• parandab vereringet ja südame­tegevust,
• suurendab vere punaliblede sisaldust,
• langetab vere suhkrutaset,
• ergutab mao tööd,
• parandab meeleolu ja enesetunnet,
• lisab nägemisteravust.