Kõõm ja muud mured: pirtsakas peanahk

1. Kõõm

Nahk on pidevalt uuenev organ, selle välispinnalt eraldub nähtamatuid osakesi. Kui naha mikrofloora on häiritud, võib väikeste osakeste irdumist näha palja silmaga, sest protsess on kiirenenud: tavapärase 30 päeva asemel moodustuvad uued naharakud umbes 20 päevaga. Kui helbeid juba märgata on, tuleks püüda naha mikrofloorat taastada.

Aeg-ajalt ilmuva kõõma korral, mis viitab organismi häireseisundile (stress, üleväsimus), pakuvad tõhusat abi spetsiaalsed šampoonid jm tooted. Kõõmavastaseid šampoone on nii igapäevapesuks sobivaid ja kergemaid, aga ka tugevamaid, mil on ka kooriv toime. Viimaseid tohib kasutada kuni kolm korda nädalas.

Samuti on olemas toonik, mida kantakse peanahale ja maha ei loputata. Toonikut saab kombineerida teiste toodetega, näiteks kasutada seda koos värvitud juuste šampooniga. Spetsiaalsed kõõmatooted ka niisutavad ja rahustavad peanahka.

Kui kõõm on väga äge ja tekitab suuri vaevusi, samuti näiteks psoriaasi korral (nahal on punase äärega ketendavad kohad) tuleks minna arsti juurde.

2. Kuiv ja tundlik peanahk

Vahel eraldub väikesi helbeid ka liiga kuiva peanaha korral, mille kaitsebarjäär on häiritud. Kaitsebarjäär on elulise tähtsusega – kui kaitse rikutud, pääsevad löögile kõikvõimalikud välisärritajad.

Tundlikuks kipub peanahk muutuma just talve tulles, seda soodustavad kuiv õhk ja külmad ilmad. Tundlik peanahk kiheleb, on kuiv ja pingul, ükski šampoon justkui ei sobi. Kui pärast juuksepesu on ebamugav tunne, peaks püüdma peanahka rahustada.

Sobivad tundlikule peanahale mõeldud pehme toimega tooted, mis ei ärrita. Kasutada võib ka niisutavat ja rahustavat toonikut. Kui võimalik, tasub peapesemisega mõned päevad vahet pidada, see tuleb kaitsekihile kasuks.

3. Rasune peanahk

Kui nahk rasune, on seda sageli ka peanahk, tihti on see pärilik. Igal juhul tahab liigne rasu eemaldamist. Šampoon ei tohiks olla ärritav, sobivad õrnad leebetoimelised tooted, millega võib pesta sageli. Vältida tuleks liiga tulist vett. Mõtlema peaks ka oma menüüle, liiga vürtsised ja soolased toidud tasub asendada mahedamatega.

Vahel on peanahk hästi rasune, kuid juuksed väga kuivad. Šampoon valitakse peanaha järgi, hooldustoode, näiteks palsam, aga juuste soovide põhjal: kui juuksed on väga kuivad, tahavad nad niisutust. Hooldusaineid – maske-palsameid – ei kanta mitte peanahale, vaid juustele, millest pesemisjärgne liigne vesi välja vajutatud.

4. Juuste väljalangemine

Väljalangemine võib olla ajutine ja pöörduv või geneetiline ja pöördumatu. Juuksed on kas kasvu-, puhke- või väljalangemisfaasis. Juuksekarva keskmine eluiga on 5–7 aastat. Tavaliselt kaotab inimene ligikaudu 80–100 juuksekarva päevas, pikkade juuste puhul moodustab see päris korraliku koguse.

Aeg-ajalt on perioode, mil juukseid veidi rohkem välja langeb, näiteks pärast lapse sündi, stressi, raskeid üleelamisi. Abiks on šampoonid, mis ergutavad peanaha verevarustust, head teeb massaaž. Toonikud pidurdavad juuste väljakukkumist ja soodustavad nende kasvu.

Pöördumatut juustekadu saab regulaarselt spetsiaalseid tooteid kasutades mitu aastat edasi lükata, protsess ei ole siis nii tormiline. Täielikult ära hoida geneetilist juuste väljalangemist ei oska seni ka meditsiin, kuigi teatakse, et põhjuseks on hormonaalsed muutused.

Väljalangemisega on hädas eeskätt mehed, ent ka üleminekueas naistel hõrenevad juuksed sageli märgatavalt. Tõsisemate peanahaprobleemide korral oskab parimat abi anda arst. Juuksur ja juuksuritooted leevendavad muresid või pakuvad profülaktilist hooldust.