Foto: ARNO SAAR
Keha
20. veebruar 2015, 09:11

Lugu ilmus esmakordselt 2012. aasta Tervis Plussis.

Kukkusid? Mida teha seejärel? (1)

Esmaabiks sobib järgida RICE-põhimõtet: R = rest (puhkus), I = ice (jää, aseta viga saanud kohale külma), C = compression (kompressioon, fikseeri haige koht näiteks elastse sidemega), E = elevation (tõsta vigastatud jäse ülejäänud kehast kõrgemale).

• Ära pane vigastuse piirkonda viinakompressi – kehal soojenev viin toimib hoopis soojendava kompressina.

Turse ärahoidmiseks võib võtta ibuprofeeni või diklofenakki. 

• Kui valuaisting on tugev ja trauma tekke momendil kostab naksatus või raksatus, turse vigastatud piirkonnas tekib kiiresti ja vigastatud jäset ei saa liigutada ega ka sellele toetuda, tuleks kahtlustada luumurdu ja pöörduda diagnoosi täpsustamiseks ja raviks haiglasse.

• Lase end arstil kontrollida ka siis, kui valu (näiteks seljas) on pidev.

• Arvesta, et vigastatud koht tahab rahu (luumurdude lahastamine, kips, ortoosid).

• Tee liikuvuse taastamiseks harjutusi (eri perioodidel erinevaid)!

Allikad: spordiortopeed Kaidu Meitern, ortopeed Mihkel Mardna

Hoia oma luud terved

Mihkel Mardna, ortopeed

• Talvel suurenevad kodarluu ja hüppeliigese piirkonna murrud märkimisväärselt. Libedus on sellist laadi murdudega otseselt seotud.

• Ekstreemsportlastel on tavaliselt tõsisemaid vigastusi, mis on seotud suurema kineetilise energiaga trauma tekkimisel.

• Hüppeliigese piirkonna murde esineb pigem tavainimestel, kes ei pruugi libedaga oma keha valitsemisel olla eriti osavad.

• Hüppeliigese piirkonna murdude raviplaani koostamisel on määrav see, kas tegu on stabiilse ehk nihketa või ebastabiilse ehk nihkega murruga. Seda hinnatakse röntgenuuringuga.

• Enamasti vajavad ebastabiilsed murrud kirurgilist ravi, kuid ka mõne stabiilse murru ravi on vahel otstarbekam lahendada kirurgiliselt.

Peale murru tüübi tuleb arvestada mitme lisateguriga, nagu patsiendi vanus, kehakaal, kaasnevad haigused, aga ka tema koostöövalmidus, harrastused, igapäevatöö.

• Peale hüppeliigese piirkonna murdude esineb eriti just vanematel inimestel libedaga enam reieluukaela murde, kodarluumurde ja õlavarre kirurgilise kaela murde. Vanematel on libedal kõndimine raskendatud ka halvema koordinatsiooni tõttu.

• Murdude tekkimine on seotud ka luu kvaliteediga, mida kõige paremini aitab hoida füüsiline aktiivsus.