Hea nõu

Lugu ilmus esmakordselt 2013. aasta Tervis Plussis.

Kuidas on võimalik, et mul on epilepsiahood? 

Tervis Pluss, 2. märts 2015, 10:12
Laste aju-uuringute EEG aparaat Tartu Ülikooli lastekliinikus.Foto: MARGUS ANSU
Lapseeas diagnoositi mul epilepsia. Ravimeid tarvitasin 8.–15. eluaastani. Vahepeal hooge ei olnud, aga 12 aastat tagasi (olin siis 27), hakkasid aeg-ajalt jälle krambid. Olen 12 aastat võtnud taas epilepsiaravimeid. EEG epileptilisi koldeid ei näidanud. Kuidas on siis võimalik, et mul on epilepsiahood? Angelina

Inga Talvik (vanemarst-õppejõud neuroloogia erialal)): Rahvusvahelise Epilepsiavastase Liiga definitsiooni järgi on epilepsia seisund, mida iseloomustab epileptiliste hoogude spontaanne kordumine. Tavaliselt on diagnoosimise kriteeriumiks kahe või enama mitteprovotseeritud epileptilise hoo toimumine. Epilepsiadiagnoos tugineb kliinilisele pildile.

Samal teemal

Kui esinevad epilepsiale tüüpilised hood, on alust diagnoosida epilepsia. Diagnoosimisel on abiks elektroentsefalograafia (EEG). EEG on ajukoore bioelektrilise aktiivsuse uuring, kus registreeritakse peanahalt spontaanset bioelektrilist aktiivsust.

EEG on võimaldab registreerida ja hinnata epileptilisi hoogusid põhjustavat bioelektrilist sööstlikku (paroksüsmaalset) aktiivsust. Kuid oluline on, et esimene EEG-uuring, mis on tehtud hoogude vahepealsel perioodil, on epileptiformse leiuta ligikaudu pooltel epilepsiahaigetel.

Uuringu kordamisel esineb epileptiformset leidu mõnevõrra sagedamini, aga ligikaudu 15% haigetel ei leita epileptiformseid muutusi hoovälisel perioodil mitte kunagi.

Normaalne hooväline EEG ei välista aga epilepsia diagnoosi. Epilepsia diagnoosimisel on hooaegsete sümptomite kirjeldus ja nende diagnostiline hinnang enamasti informatiivsem kui EEG.