Kohtumine gripiga - kuidas aru saada?

On levinud arvamus, et gripp on kerge külmetushaigus, mida saab ravida ravimteede ja voodis lamamisega. Mõistet “gripp” kasutatakse üldnimetusena kõigi külmetushaiguste kohta.

Suurem osa nendest haigustest on seotud aga hoopis teiste viirustega, nagu paragripiviirus, adenoviirus jm. Gripile on küll nagu paljudele teistele viirushaigustele iseloomulik kõrge palavik, peavalu, lihase- ja liigesevalu, nohu, köha, haige kurk ja halb enesetunne, kuid ohtliku viirushaigusena võib gripp põhjustada tõsiseid tervisehäireid.

Gripi tagajärjel võivad tekkida tüsistused, nagu kopsupõletik, bronhioliit, keskkõrva­põletik, põsekoopapõletik, südamelihasepõletik jms. Kroonilised haigused võivad ägeneda ning haigus lõppeda surmaga.

38aastane Mari* jäi grippi. Haigus algas kõrge palavikuga, pea ja lihased valutasid, lisaks üleüldine nõrkus. Olukorra tegi keeruliseks see, et haiguse ajal oli mees lähetuses ja Mari pidi hoolitsema kahe väikese koolilapse eest.

Mari põdes grippi väga raskelt, palavik ei tahtnud ravimitega alaneda, enesetunne oli väga halb ning naist vaevas jõuetus. Kui Mari haigus oli kestnud ligi nädala, lisandus kopsupõletik ja ta saadeti haiglasse. Haiglas muutus ta seisund nii tõsiseks, et ta vajas abi hingamisel ning viidi intensiivraviosakonda. Haiglas oli Mari peaaegu kolm nädalat. Kodus vaevas teda veel mitu kuud jõuetus, samas oli ta õnnelik, et oli paranenud ja ellu jäänud!

Kuidas gripp levib?

Gripp on piisk- ja kontaktnakkus. Aevas­tamisel, köhimisel ja rääkimisel satuvad piiskadena õhku haigustekitajad, need levivad mitme meetri kaugusele ja püsivad seal kuni kolm tundi. Lähedal olev inimene hingab need endale sisse ning haigustekitajad satuvad hingamisteede limaskestale.

Gripiviiruse võib saada ka kaudselt: köhides ja aevastades õhku sattunud haigustekitajad langevad lähiümbruses olevatele pindadele ja saastavad need kuni paari meetri ulatuses. Nakkus püsib kuivadel pindadel ohtlikuna 24–48 tundi, niisketel ja märgadel pindadel kuni 72 tundi.

Saastunud pindadelt – ukselingid, käsipuud, lauad, arvutiklaviatuurid jm – satuvad haigustekitajad inimese kätele. Seal püsib viirus elus viiest minutist kuni mitme tunnini.Kui puudutada saastunud kätega näiteks silmi, suud või nina, võivad haigustekitajad sattuda limaskestadele.

Need kinnituvad seal ja hakkavad limaskestarakkudes paljunema, kutsudes esile haigestumise. Haige inimene on nakkusohtlik kuni kaheksa päeva, haiguseelne peiteperiood kestab mõnest tunnist kolme-nelja päevani.

Inimene, kelle organismi on sattunud gripiviirus, ei pruugi kohe haigestuda, sest teda kaitsevad mitmed mehhanismid. Kõigepealt tuleb haigustekitajatel läbida kaitsebarjäär, milleks hingamisteedes on limaskesti kattev ripsepiteel koos lima tootvate rakkudega, mida paljud viirused läbida ei suuda.

Samas, kui õhutemperatuur on madal ja õhk kuiv, mõjutab see limaskesti: suureneb lima viskoossus ja ripsepiteeli puhastav toime väheneb. See annab viirustele parema võimaluse rakkudesse tungida ning paljuneda. Kui haigustekitajad läbivad kaitsebarjääri, käivitab see omakorda inimese immuunsüsteemi, mis peaks tegema haigustekitajad kahjutuks enne, kui need jõuavad haigust põhjustama hakata.

Immuunsuse tekkeks on oluline, et immuunsüsteem oleks õppinud haigustekitajat ära tundma. Selleks peab konkreetse haigustekitaja põhjustatud haigus olema läbi põetud või haigustekitajad vaktsineerimisega organismi viidud. Kui immuunsüsteem tunneb haigustekitaja ära, hakkab organism tootma antikehi,­ mis ei lase haigusel tekkida. Samas kõikide haigustekitajate vastu inimestel immuunsust pole ja nii jäädaksegi nakkushaigustesse.

Gripile on iseloomulikud iga-aastased väiksemad või suuremad puhangud, mil haigestub 10–15% elanikkonnast. Ohustatud on eelkõige lapsed, vanemaealised ja/või krooniliste haiguste põdejad, immuunpuudulikkusega inimesed, rasedad ning nende kõigi lähikontaktsed.

Gripiviirusesse haigestutakse Eestis peamiselt talvel, sest siis on gripiviiruse püsimiseks sobiv madal temperatuur ning tihti on õhk kuiv, eriti köetud ruumides. Samuti viibitakse talvel rohkem siseruumides, kus inimestevahelised kontaktid on sagedasemad ja viirus levib kergemini. Talvel, kui päikesevalgust on vähe, on D-vitamiini või melatoniini tase organismis alanenud ning immuunsüsteemi vastupanuvõime selle tagajärjel vähenenud.

Väldi grippi!

1. Vaktsineeri. Gripi vastu võiksid olla vaktsineeritud kõik inimesed alates kuue kuu vanusest. Eriti oluline on see gripi riskirühma kuulujatele (väikelapsed, üle 65aastased, kroonilisi haigusi põdevad, immuunpuudulikkusega inimesed, rasedad) ja nende lähedastele. Ennast vaktsineerides kaitsed kõigepealt ennast, kuid ka teisi, eriti riskigruppi kuulujaid.

Mõnikord võivad vaktsineerimisega kaasneda kõrvaltoimed (süstikoha punetus, valulikkus, turse, kerge palavik), mis üldjuhul on kerged ja mööduvad kiiresti. Kaitsesüstimise kõrvaltoimeid ei saa võrrelda nakkushaiguse põhjustatud raskete tervisehädadega.

2. Pese või desinfitseeri käsi vähemalt 20 sekundit.

3. Kata köhides-aevastades suu taskurätikuga või käsivarrega, ära köhi ega aevasta pihku.

4. Haigestudes jää koju või hoia teistega vähemalt meetrist distantsi.

Kui jäid haigeks

Kui sul on kindlaks tehtud gripp (mitte nt paragripp või muu viirushaigus), siis vajadusel kasutatakse selle raviks gripiviiruse vastaseid ravimeid (oseltamiviiri ja sanamiviiri), mitte bakteriaalsete haiguste raviks mõeldud antibiootikume. Ravitakse ka sümptomeid. Kui haigel on näiteks kõrge palavik, kurguvalu, nohu, köha, võib neid käsimüügis olevate ravimitega leevendada.

Haiguse korral tuleks kindlasti olla kodus, piisavalt puhata ja vedelikku tarbida ning võimalusel vältida kontakte lähedastega. Tööle, kooli või lasteaeda soovitatakse minna alles siis, kui kehatemperatuur normaliseerub ja sümptomid kaovad. Keskmiselt võtab see aega kuni nädala.

* Nimi muudetud.