Immuunsüsteemi tugevdajad - pane kirja ja kasuta!

Antioksüdandid takistavad vabade radikaalide toimet, võivad noorendada vananevat immuunsüsteemi ning aitavad vältida teatud geenimuutust, mis põhjustab kasvajaid.

Antioksüdantideks võivad olla vitamiinid, mõned mineraalained, aminohapped, taimed.

Need ei tööta aga üksi, vaid võrgustikuna. Sellesse võrgustikku kuulub viis põhilist antioksüdanti: C- ja E-vitamiin, glutatioon, lipoehape ja Q10. C- ja E-vitamiini saab toidust. Glutatiooni, lipoehapet ja Q10 toodetakse kehas, kuid vanusega nende tase langeb.

C-vitamiin kaitseb organismi ja suurendab immuunrakkude tootmist kehas. Soovitatakse 250 mg vähemalt kaks korda päevas.

E-vitamiin stimuleerib immuunsüsteemi tööd ja vähendab südameatakkide ohtu. Tarvis on 100–400 mg sõltuvalt elustiilist – tugitoolis istujad, suitsetajad, alkoholitarbijad vajavad suuremat annust kui tervisliku eluviisi harrastajad.

Q10 tugevdab rakuenergiat ning immuunsüsteemi viiruste ja bakterite vastast toimet.

Glutatiooni madal tase eelneb haigestumisele. Toidulisandina on see apteekides küll müügil, kuid see ei kipu hästi imenduma. Parem valik glutatioonitaseme tõstmiseks on N-atsetüültsüsteiin või alfa-lipoehape.

Alfa-lipoehape kaitseb südant, silmi ja maksa. Vanusega selle tase organismis langeb. Igapäevasest toidust pole seda võimalik saada, sellepärast tarvitatakse alfa-lipoehapet preparaadina.

Melatoniin on hormoon, mida seostatakse rahuliku unega. Vananemisega selle hormooni tootmine inimese organismis väheneb.

AMINOHAPPED

Aminohapped on sama tähtsad kui vitamiinid. Asendamatuid aminohappeid saab täisväärtuslikust valgust, mis on loomse päritoluga (liha, munad, piim, juust).

RASVHAPPED

Küllastumata rasvhapped kaitsevad organismi ülemääraste reaktsioonide eest.

Rasvhapetest valmistatakse prostaglandiine, mis võivad leevendada põletikku. Suurima põletikuvastase toimega on kalaõli. Küllastumata rasvhappeid leidub veel sojaubades, rapsis, seemnetes, pähklites, oliivides ja avokaados.

FLAVONOIDID

Taimse päritoluga pigmendid pärinevad puu- ja juurviljadest ning seemnetest. Need on põletiku- ja viirusevastased ning pärsivad allergilisi reaktsioone põhjustava histamiini tootmist.

Karotenoidid on pigmendid, mida saadakse paljudest värvilistest puuviljadest, juurviljadest ja ka kalast. Beetakaroteen on A-vitamiini allikas. Luteiini seostatakse silmade tervisega ja lükopeeni kaitsega eesnäärmevähi eest. Karotenoidid hoiavad immuunrakke vabade radikaalide kahjustuste eest.

Roheline tee on antioksüdandina 25–100 korda tugevam kui C-vitamiin ja aitab südamehaiguste ning Alzheimeri tõve vastu. Seda peetakse ka põletiku- ja vähivastaseks vahendiks.

Viinamarjaseemneekstrakt on bioflavonoid, mille toime on väidetavalt 50 korda tugevam kui E-vitamiinil ja 20 korda tugevam kui C-vitamiinil.

VITAMIINID

Organismile vajaliku vitamiinikoguse peaks kätte saama toidust. Kui vitamiinidest jääb puudu, peaks nende juurdevõtmiseks arsti või asjatundjaga nõu pidama.

A-vitamiin soodustab antikehade tootmist. Head allikad on maks, või, munad, porgandid.

B5-vitamiin toimib stressivastaselt ja on vajalik neerupealsete hormoonide tööks. Leidub maksas, pärmis, munades, piimas, kaunviljades, täisteraviljatoodetes.

B6-vitamiin toetab immuunrakkude ja erütrotsüütide tootmist. Saab maksast, munakollasest, porgandist.

B12-vitamiin aitab kaasa immuunrakkude ja erütrotsüütide tootmisele luuüdis. Toetab närvisüsteemi funktsiooni. Parimad allikad on loomsed subproduktid (maks, neerud, süda), kalad, piimatooted, munad, veretoidud.

B9-vitamiin ehk foolhape on vajalik immuunsüsteemi rakkudele. Leidub rohelistes taimedes, näiteks spinatis ja salatis, kuivatatud ubades ning hernestes ja päevalilleseemnetes.

D-vitamiin on nn päikesevitamiin, millel on nii vitamiini kui ka hormooni omadused. Loomulikult toodetakse seda inimese nahas päikese toimel. Saab ka kaladest, munakollasest, võist.

HORMOONID

Hormoone toodetakse organismis. Neid saab ka lihast, piimatoodetest ja isegi veest. Hormoonid võivad immuunsüsteemi aktiveerida või pärssida. Parimal moel töötavad nad tasakaalus olles.

Plasti valmistamiseks kasutatavad kemikaalid võivad imiteerida hormoone, eriti östrogeeni. Näiteks plastpudel, milles on joogivesi, võib ajaga vette vabastada hormoone. Kui kuumutada toitu plastnõus mikrolaineahjus, suunavad mikrolained hormoonitaolised molekulid otse toitu, kust need edasi organismi liiguvad. Samuti imiteerivad hormoone pestitsiidid ja kemikaalid, inimese organism ei tee neil vahet.

MINERAALAINED

Vase defitsiit või liig võib kahjustada immuunsüsteemi tasakaalu. Vaske leidub piisavalt kartulis ja porgandis.

Tsink hoiab töös inimese rinnakus paikneva immuunsüsteemi reguleeriva organi ehk tüümuse ja toimib nagu antioksüdant, väljutades toksiine. Tsinki leidub punases lihas ja linnulihas. Ometi esineb tsingivaegust sagedamini, kui arvatakse.

Jood on vajalik kilpnäärme funktsioneerimiseks. Loodusliku joodi kandjad on merevetikad, joodi leidub ka toidulisandites ning jodeeritud soolas.

Seleen tugevdab immuunsüsteemi ning seda seostatakse vähi ja südame-veresoonkonnahaiguste ennetamisega. Allikad on liha ja munad ning kala, seened ja täisteratooted.

PIIMHAPPE­BAKTERID

Piimhappebakterid ehk probiootikumid aitavad taastada soole mikrofloora tasakaalu, soodustavad seedimist, puhastavad soolt, eemaldavad mürke, toetades sel moel immuunsüsteemi. Abi peaksid pakkuma piimhappebaktereid Lactobacillus acidophilus ja Bifidobacterium sisaldavad tooted, mis annavad suurt tuge ka pärast antibiootikumravi.