Mida haritum inimene, seda suurema tõenäosusega on ta lühinägelik

Saksa teadlased jõudsid ühes hiljutises uurimuses järeldusele, et mida haritum on inimene, seda suurema tõenäosuse on ta lühinägelik. Näiteks Ida-Aasias on ligi 90% noortest täisealistest lühinägelikud, seejuures ükski seni läbi viidud uuringutest ei viita neil geneetilisele eelsoodumusele lühinägelikkuse tekkeks. Pigem seostatakse seda elustiiliga: lapsed veedavad enamuse päevast raamatu või arvuti taga ning viibivad vähe värskes õhus. Väidetavalt soodustab müoopia arengut ka vähene väljas veedetud aeg, sest toas tegutsedes vaatab inimene valdavalt lähedale, kirjutatakse KSA Silmakeskuse blogis..

Seepärast peaksid lapsed nädalas umbes 15 tundi õues päikesevalguse käes veetma.
Samuti ei tohiks lähedale vaatamisega seotud tegevused, nagu lugemine, arvuti või nutitelefoni kasutamine, ületada nädalas 30 tunni piiri, toovad tohtrid välja teisegi silmade tervisega seotud numbri.

Sinine valgus: ohtlik või mitte?

Lisaks lähedale vaatamisele väidavad paljud silmaarstid, et elektroonikaseadmed kiirgavad ohtlikku sinist valgust, kirjutas Huffington Post.

Iseenesest pole selles sinises valguses siiski midagi ohtlikku, kuid inimesed saavad seda lihtsalt liiga palju ja nii hakkab see pikapeale tõesti silmi rikkuma. Päris kindlasti tuleks silmaarstide sõnul piirata laste kokkupuudet selle sinise valgusega - üle paari tunni päevas ekraani ees on juba kurjast, sest silmade kaitsemehhanismid arenevad välja alles umbes 18. eluaastaks.

Kuid arvutis ja teleri ees veedetud aega tuleks piirata ka täiskasvanutel. Kui tööl pole seda teha võimalik, siis koduseid harjumusi saab kindlasti muuta. Esimese asjana võiks kehtestada endale reegli, et kaks tundi enne magama minekut nutiseadmeid ega televiisorit ei vaata. Uurimused kinnitavad, et lisaks silmade puhkusele tulevat siis ka parem uni.

Kasuta 20X20X20 reeglit

Pidevalt helendavat ekraani vaadates inimene unustab silmi pilgutada ja selle tulemusel silma niiskustase oluliselt langeb. Kui aga silm on liiga kaua kuiv, hakkab ta väsima, samuti võib pärast pikemat arvutis olemist tekkida kergelt udune nägemine või peavalu.

Kõige lihtsam on silma niiskustaset hoida, kui ekraanile vaadates teadlikult silmi pilgutada. Teine võimalus on iga 20 minuti järel vaadata 20 sekundit mõnd 20 meetri kaugusel asuvat asja. "Kui oled pikalt lugenud, ekraanile vaadanud või silmi muul moel pingutanud, siis tasuks neid teadlikult lõdvestada," tuletab silmaarst Ants Haavel meelde. Silmade teadlikuks lõdvestamiseks soovitab ta samm haaval aina kaugemale vaadata ja siis vaikselt jälle lähemale tulla. „Hea oleks silmadega ka ringe teha, vaadates üles, alla, paremale ja vasakule."

Kindlasti ei tohiks kuiva silma hõõruda, küll aga tasuks neid sügeluse korral veega õrnalt tupsutada. Seejuures soovitab doktor Haavel apteegis müüdavatele silmatilkadele eelistada leiget vett. Samuti võiks silmadele panna soojad peopesad ja tunnetada, kuidas silmadel kohe parem hakkab.

Ühe hiljutise uuringu andmetel aga aitavat kuivade silmade sündroomi korral ka lõdvestav hingamine. Hingata tuleks sügavalt nina kaudu, nii et kõht veidi tõuseks, aga rindkere püsiks paigal. Koos aeglase väljahingamisega aitab see lõdvestada süvalihaseid, soodustades silmade niisutamiseks vajaliku pisaravedeliku tootmist.