Jooga: vahendid rändajale

Jooga on üks vanimaid elamise õpetusi. Tarkus, mida meistrid on edasi andnud, hõlmab igavikku ja õpetab vastutama iga hingetõmbe eest.

Inimese elu on rännak. Igaühe teekond on erinev. Kes jalutab, kes tormab, kes uitab. Kõik vahel eksivad, kõikidel on küsimusi. Enamikku huvitab: kes teab vastuseid? Kes vastutab? Keda usaldada? Joogafilosoofia õpetab, et iga inimene kannab ise vastutust oma teekonna, tunnete ja otsuste eest. Sageli kujutab inimene ette, et keegi teine saab ta elu rikkuda: hirmutades, solvates, alandades. Tegelikult lasub vastutus inimesel endal. Me kas samastume olukorraga või suudame näha toimuvat uuest vaatepunktist ja leida eelnenust lahendusi, õppida ja kasvada.

Kuidas sellega hakkama saada? Kas teekonnal tohib ka eksida?

Inimese loomus on olnud sama läbi aastatuhandete. Kogu see aeg on jagatud teadmisi, kuidas elada targemalt, eetilisemalt, õnnelikumalt. Ja ikka on inimene teinud oma elust kannatuste raja, õppides eksimustest. Õpetajad räägivad sellest, kuidas saada vabaks oma südames, otsustes ja tegudes. Õpetavad, kuidas olla terve keha ja meelega, avatud, loominguline ja hirmudest vaba. Kogemus rikastab, kui osata vaadata toimunut rahunenud ja puhtas meeleseisundis.

Kuidas seda teha?

Jooga pakub vahendid tööks meelega. Meele toimimise tasandite tundmaõppimine ja korrastamine kuulub joogapraktika juurde. Joogatekstid ei räägi eriti palju kehaasenditest, vaid eelkõige meelest. Paraku on tänapäeval teadvustatud hingamine, helide kasutamine ja meditatsioon tagaplaanile jäänud, sest nende praktiseerimiseks tuleb kaua ja põhjalikult valmistuda.

Miks pööratakse ikkagi esmalt kehale tähelepanu?

Keha on kõige nähtavam. Kui keha väsib, valutab, pingestub või muutub tuimaks, tajume ebamugavust ja võtame midagi ette. Aga inimene pole pelgalt keha. Joogaõpetus juhatab edasi, õpetab sügavuti minema. Jooga on ühendus keha, meele ja hingamise vahel.

Kui emotsionaalsel tasandil ilmutavad end solvumine, kurbus, viha või hirm, ei tea me, kuidas olukorda lahendada nii, et see saaks lõpliku positiivse lahenduse ning muutuks edenemiseks ja õpetuseks. Tegelik teekond iseendasse algab, kui märkame meele tasandi segadust ja alustame selle korrastamist.

Süüvides liigselt füüsilistesse asenditesse, on tagajärjeks valesse vormi surutud keha, milles puudub tunnetus ja looming.

Alati on vaja esitada endale küsimus: mis on praktika eesmärk? Keha tuleb hoida ja toita nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt õigesti, tunnetades, mis on vajalik, kus on tasakaal. Siin on õpetajal oluline osa.

Eesmärk on tegelikult elu ise – oskus tundlikult ja asjakohaselt suhelda, leida vastuseid, aidata oma lähedasi, saada hakkama probleemidega, vabaneda mustritest, mis viivad uute takistuste ja kannatusteni. Meelerahu ja selge meeleseisund on väärtused, millest räägivad klassikalised joogafilosoofia tekstid. See on vastutuse võtmine elu eest, julge ja väärtuslik otsus.

Loe lisa: www.joogatallinn.ee