Keha

Lugu ilmus esmakordselt 2011. aasta Tervis Plussis.

Lülisammas, kogu keha tugi 

Marika Jürgenson, 28. märts 2015, 14:53
Foto: PantherMedia / Scanpix
Lülisammas peab olema kui kindel keha püsti hoidev sammas, mille lülid tagavad samal ajal ka painduvuse ja liikuvuse.

Keerulise ehitusega lülisammas peab täitma mitmesuguseid ülesandeid ning taluma erinevaid pingeid ja koormusi, olles samal ajal nii tugev kui ka painduv. Selgroog toetab pead ja muudab skeleti jäigaks. Ta hoiab inimest püsti­asendis, teeb võimalikuks nii kõndimise kui ka muud liigutused, pehmendab igat sammu. Peale selle kaitseb selgroog seljaaju, mis on närviteede kaudu oluliseks ühenduseks peaaju ja teiste kehapiirkondade vahel. Ka tähtsad lihased ning südant ja kopse kaitsvad roided kinnituvad lülisambale.

Lülisammas koosneb üksteise peal asuvatest mitmesuguse suuruse ja kujuga luulistest lülidest.

Samal teemal

Kaelalülid. Kõige väiksemad on seitse kaelalüli, mille ülesanne on toetada ja tasakaalustada pead ning samas toimida ka universaalse liigesena, mis võimaldab pea ringikujulist ja edasi-tagasi liikumist.

Rinnalülid. Kaelalülidest natuke suuremad on roietega ühendatud 12 rinnalüli, mis moodustavad rinna­korvi, kaitsevad rindkereelundeid ja võimaldavad hingamist.

Nimmelülid ja ristluu. Kõige massiivsemad on viis nimmelüli, millele järgneb ülemisest osast laiem ja altpoolt kitsam ristluu. Ristluu koosneb viiest ristluulülist, mis täiskasvanul liituvad üheks tugevaks luuks. Kuna keharaskus kandub lülisambalt puusade kaudu jalgadele, ületavad alumised seljalülid oma mõõtmetelt ülemisi, et suurema koormuse all paremini toime tulla.

Lülisambakanal ja diskid. Kõikide lülide mulgud moodustavad lülisambakanali, kus asuvad seljaaju ja närvijuured. Selgroolülisid eraldavad üksteisest kõhrelised lülivahekettad ehk diskid, mille ülesandeks on löökide pehmendamine, aga ka lülisamba kokkusurumise ja kõverdumise võimaldamine. Lülisamba liikumisel muudavad elastsed diskid vastavalt lülidevahelise ruumi avardumisele või kitsenemisele oma kuju. 

Seismisel, raskuste tõstmisel ja muude tegevuste käigus langeb lülivaheketastele väga suur koormus. Selle tagajärjel võib disk välja sopistuda, kuid magamise või puhkamise ajal taastab see tavaliselt oma õige asendi. Väga suure surve korral võib aga diski säsituum ümbritsevast sidekoelisest rõngast välja sopistuda ning tekib surve närvijuurele. Kaasneb tugev valu.

Lihased hoiavad masti

Lülisamba üksikuid lülisid ja nende liigeseid ühendab omavahel kaitsev ja tugevdav sidekoeline side – ligament. Selja seisukohalt on kõige olulisemad lülisamba pikisidemed, mis venitamisel annavad vajalikul määral järele, kuid vastavalt vajadusele ka piiravad või takistavad liigutusi.

Lihase omaduseks on kokku tõmbuda ja lõdvestuda. Kokkutõmbunud lihas mõjutab luid, pannes need liikuma. Liikumise tagab lihaste kokkutõmbe ja lõõgastuse koordineeritud ja tasakaalustatud vaheldumine. Paljud lihased töötavad vastandlike paaridena – kui üks lihas tõmbub kokku, siis teine lõdvestub.

Seljalihased paiknevad kihiti ja nende kõikide kinnituspunktiks on lülisammas: üle lülisamba ei kulge ükski lihas. Igale lihasele vastab samasugune lihas keha vastaspoolel.

Välimises kihis paiknevad suured ja tugevad seljalihased on enamasti kolmnurkse kujuga, lähtuvad selgroolülide ogajätketelt ning kinnituvad abaluule ja õlaliigesele. Need lihased aitavad tõsta keha püstiasendisse ja hoiavad teda selles ning tagavad ka kehatüve stabiilsuse käte liikumise ja raskuste tõstmise ajal.

Keskmises kihis paiknevad lihased saavad enamasti alguse vaagnalt ja hargnevad lehvikukujuliselt laiali, kinnitudes selgroolülidele, roietele ja isegi koljule. Need lihased on seotud liigutuste täpse koordineerimise ning kehaasendi hoidmisega.

Kõige sügavamal paiknevad lihased on lühikesed ja tihedad, ulatudes vaid ühelt lülilt teisele. Kuni nende eri poolel paiknevate lihaste jõudlus on võrdne, püsivad lülid õiges asendis ja selg on sirge.

Seljalihased tõmbavad keha tahapoole. Kõhulihaste toime on sellele vastu­pidine, nende kokkutõmbel painutatakse keha ette ja rindkere liigub vaagnale lähemale.

Teisedki suured kõhulihased on kaudselt seljaga seotud. Nende kokkutõmbel suureneb rõhk kõhuõõnes, mis omakorda vähendab lülisambale langevat koormust. Kõhu- ja seljalihased koos tagavad selja tasakaalustatuse. Kui kõhulihased on nõrgad, kandub koormus, eriti raskuste tõstmisel, esmajoones lülisambale ja selja­lihastele, selg väsib ning hakkab valutama.

Seljaaju koosneb veresoontest ja närvikiududest. Teatud vahemaa tagant lähtuvad seljaajust närvid, väljudes selgrookanalist fassettliigeste vahele jäävate avauste kaudu. Edasi hargnevad närvikiud peenemateks harudeks. Iga närv on seotud kindla kehapiirkonnaga.

Selgrookanalist väljuvad närvijuured võivad lülisamba liigse või vale koormamise tõttu selgroolülide vahele pitsuda. Selle järgi, millises kehapiirkonnas esineb tuimus või valu, saab oletada, millise närvijuure kahjustusega on tegemist. Kaelaosast lähtuvad närvid on seotud käte ja õlgade piirkonnaga. Rinnaosast algavad närvid on seotud kehatüvega ning nimme- ja ristluuosast lähtuvad närvid tuharate ja jalgadega. Närvijuurte pitsumised lülisamba nendes osades võivad põhjustada valu vastavates kehapiirkondades.

Õiged kumerused

Rüht on asend, mille abil keha hoiab end sirgena, gravitatsioonijõule vastu nii seistes, istudes kui ka lamades. Selline asend on lülisambale neutraalne: see on kogu keha jaoks kõige mugavam ja kergem. Õige rüht eeldab tugevaid rühilihaseid, lihaste head elastsust, liigeste loomu­pärast liikuvust ning lülisambalihaste mõlemapoolset tasakaalu.

Õige rüht hoiab luud ja liigesed õiges ja tasakaalustatud asendis, vähendab lülisamba ülekoormamist ja enneaegset väsimist, aitab kaasa heale väljanägemisele ning hoiab ära liigeste ja lihaste ülepingest tingitud seljavalu.

Inimese lülisammas ei ole sirge. Terves lülisambas on kolm loomulikku nõgusust, mis muudavad lülisamba vedruna elastseks, võimaldavad sellel vastu panna raskusjõule ja liikumisel tekkivatele löökidele. Kui selg on liiga sirge või liiga kõver, ei tule lihased ega ligamendid igapäevase koormusega toime, tekib lihaste ja sidemete pinge, liigesed ja luud muutuvad vigastustele vastuvõtlikuks ning tekib seljavalu.

Õiged lülisambakõverused kujunevad välja imikueas lamamise, kõhuliasendi, istumise ja seismisega. Kaela- ja nimmeosas on mõlemad loomulikud kõverused suunatud ettepoole, rinnapiirkonnas aga tahapoole. Selline neutraalne järgnevus on vajalik selja vetruvuse tagamiseks ning seljale mõjuva stressi ja pinge hajutamiseks.

Lülisambaprobleeme soodustavad rühivead tekivad hooletu istumise, seismise ja magamise harjumusest, halvasti korraldatud töökohast, jalahädadest, lihaste nõrkusest, ülekaalust, nägemis- või hingamishäiretest, tööstressist, madalast enesehinnangust, traumadest.

Seljavalude kõige sagedasemad põhjused ongi tänapäeval eelkõige rühivead, mida praegune elu aina juurde toodab. Suurema osa ajast inimene istub: autoroolis, kontoritoolil, diivanil – see muudab organismi nõrgaks. Samas paneb see aga lihased, mis tugisammast püstiasendis peavad hoidma, pingelisemalt tööle, seetõttu hakkavad need pikapeale aina kiiremini väsima, kaotavad pidevas pingeseisundis elastsuse ja seavad lisakoormuse neist olenevatele liigestele. Kogu keeruliselt kokku seatud lülisammas saab seeläbi kannatada ning tekivadki seljavalud. 

Allikas: taastusarst TIIT ILVES
Lisainfo: www.tiitilves.ee