1. Jälgi, et toataimel oleks piisavalt valgust. Kui tarvis, kasuta lisavalgust, sest meie tingimustes jääb loomulikust valgusest väheks. Optimaalne oleks 10–12 tundi valget aega.
2. Puhasta taimelehed tolmust pehme niiske lapiga või lausa pese, sest tolm ei lase taimel korralikult valgust, vett ja süsihappegaasi omastada.
3. Väeta vaid õitsvaid ja aktiivselt kasvavaid taimi. Väetiselahus olgu lahjem kui kasvuperioodil.
4. Kasta pigem harvem, kuid põhjalikult, ning lase kahe kastmiskorra vahel mullal taheneda.
5. Kobesta regulaarselt mullapinda, nii väldid hallitusseente teket ja mulda satub rohkem hapnikku.
6. Kontrolli ka haiguste ja kahjurite olemasolu, sest varakult avastades on nende levikut lihtsam kontrolli all hoida.
Parim aeg taimede ümberistutamiseks on kevadkuud: märts, aprill, mai. Teine sobiv istutusaeg on august, siis jõuavad taimed enne puhkeperioodi saabumist juurduda.
Taim istutatakse ümber:
· tavaliselt 2–3 aasta tagant, kuid kiirekasvulised ja noored taimed igal aastal;
· kui pott on juurtele kitsaks jäänud (juured tungivad potiaugust välja, taim on potis kerkinud või poti suhtes väga suureks kasvanud);
· kui mullas on kahjurid või haigustekitajad, millest tahetakse vabaneda.
Enamasti toimub potilillede kastmine pealtpoolt: vesi valatakse peene tilaga kannust mullale. Potialusele nõrguv vesi kallatakse ära. Erandiks on õrnalehelised (aafrika kannike), mädanikule vastuvõtlikud (alpikannid) ja väga veelembesed taimed (papüürusel võib vesi alusele jäädagi), mida kastetakse alt, täites potialuse veega. Kui muld on piisavalt niiskunud, valatakse ülejäänud vesi ära. Rusikareegel ütleb, et vesi peaks olema toasoe – ehk kui ruum on külm, peaks seda olema ka vesi.
Ideaalne on puhas vihma- või lumesulamisvesi, sest see on pehme, neutraalne ja sisaldab palju hapnikku.
Ohutu on enamiku toataimede jaoks kraanivesi. Soovitatav on lasta sellel vähemalt ööpäev seista, et kloor lenduks ja soolad sadestuksid.
Halb on keedetud vesi, sest keetmine viib veest õhu välja ega ole seetõttu kasulik. Ka läbi veepehmendaja filtreeritud vesi ei sobi, sest filtri kemikaalid võivad taimi tõsiselt kahjustada.
NB! Ülekastmise tunnused on väga sarnased alakastmise omadega. Esimesed tundemärgid on närtsinud välimusega kolletuvad lehed, uute ja vanade lehtede langemine ja kehv kasv. Hiljem võivad lehtedele ilmuda pehmed mädanevad laigud ja juured hakkavad mädanema. Roheline samblakord mullapinnal viitab samuti ülekastmisele.
Siseruumide õhk on enamiku toataimede jaoks liiga kuiv ning leige veega taime ja taimeümbrust piserdades tõuseb õhuniiskuse tase ruumis. Piserda taimi hommikupoolikul, et lehepind õhtuks ära kuivaks.
NB! Piserdada ei tohi õisi, pungi, karvase (aafrika kannike) ja väga õrna (jõulutäht) lehestikuga taimi. Kindlasti ei tohi piserdada kaktusi ja lihaktaimi, sest need vajavad kuivemat õhurežiimi.
Parem oleks kasutada spetsiifilisi, st konkreetsele taimegrupile sobivaid väetisi. Universaalsed väetised rahuldavad küll taimede peamisi toitainevajadusi, aga mitte erivajadusi. Eristatakse orhideede, happelembeste, lehtdekoratiivsete, sõnajalgade, kaktuste, hüdrokultuuride jm taimeliikide väetisi.
Kontsentreeritud vedelväetised, väetiselahused ning vees lahustatavad graanulid on kiiretoimelised, mulda pistetavad väetisepulgad, -tabletid ja -graanulid aga pikatoimelised.
Enamikule taimedele sobib poolvarjuline kasvukoht, neile ei meeldi olla päris ilma päikeseta või otseses kiirtevoos. Kuid on ka sellised pujääne, kes naudivaid just neid paiku, kus teised kuhtuvad.
Bensoe viigipuu (Ficus benjamina)
Sinine kannatuslill (Passiflora caerulea)
Ebakrooton (Codiaeum)
Kolmevöödiline havisaba (Sansevieria trifasciata)
Käändbokarna e käändnoliina (Beaucarnea recurvata)
Ahvileivapuu e portulak-turdleht (Crassula ovata)
Varju taluvad toataimed
Lehtliilia (Aspidistra elatior)
Sulgvõhk (Zamioculcas)
Tõlvlehik (Spatiphyllum)
Moluki aglaoneema (Aglaonema commutatum)
Lõhnav draakonipuu (Dracaena fragrans, nt sort “Lemon Lime”)
Valgeroodne maranta (Maranta leuconeura var erythroneura)
Roniv filodendron (Philodendron scandens)
Kööki armastavad taimed
Köök ei sobi väga tundlike liikide kasvupaigaks, sest seal esineb sageli tuuletõmbust ja pliidi jms ümbruses kõigub temperatuur tihti. Samas on seal enamasti keskmisest kõrgem õhuniiskus, mis taimedele meeldib.
Köögis kasvavad hästi begoonia (Begonia), aedbalsamiin (Balsamina), rohtliilia (Chlorophytum comosum), nõelköis (Epipremnum pinnatum), juudihabe (Tradescantia albiflora), pelargoon (Pelargonium), mitmesugused sibullilled, priimulad, luuderohud ning muidugi erinevad ürdid, nagu basiilik, murulauk, petersell või sidrunmeliss, mis toovad kööki meeldivaid aroome. Lillepottideks sobivad kõikvõimalikud majapidamisnõud.
NB! Kui köögis on gaasipliit, pole sõnajalgu mõtet seal kasvatada.
Kommentaarid (0)