Mõtle ennast terveks

• Meeled ja keha on ühe süsteemi osad ning süsteemi ühes osas ilmnev mõjutab ka selle teisi osi. Väliselt kasutame oma meeli maailma tajumiseks ja sisemiselt kogemuse uuesti esile toomiseks. Mõtetel on otsene mõju kehale. Näiteks mõeldes oma lemmikpuuvilja söömisele, on tekkiv süljevool täiesti reaalne füsioloogiline reaktsioon. Meie mõtted mõjutavad olulisel määral seda, kui terved me oleme.

• Hea enesetunde harjutus. Meenuta või kujutle mõnda meeldivat kogemust. Pane tähele, mismoodi see mõte välja näeb, kujutle meeldivaid helisid – sõnu või muusikat. Naudi kogemust ja jäta see meelde.

• Enne kui vihastad või solvud ja nii oma tervist rikud, mõtle sellele, et iga käitumise aluseks on positiivne kavatsus. Agressiivse käitumise positiivne kavatsus on sageli soov ennast kaitsta. Hirmu positiivne eesmärk on tihti turvalisus. Viha positiivne eesmärk võib olla piiride säilitamine. Muutustele vastuseismise taga võib olla positiivne kavatsus pidada lugu minevikust. Enesearengu spetsialistilt Wayne Dyerilt pärineb mõte: “See, kuidas teised sind kohtlevad, on nende karma. See, kuidas sina teiste käitumisele reageerid, on sinu karma.”

• Orienteeru eesmärkidele ja lahendustele, mitte probleemidele. Esita rohkem kuidas-, mitte miks-küsimusi. Võta omaks pigem uudishimulik ja huvitatud hoiak. Pole olemas läbikukkumisi, on vaid õppetunnid. Kõige kasulikum on küsimus iseendale: mida ma sellest olukorrast õppisin? Kuigi me ei saa muuta mineviku-sündmusi, saame ometi muuta seda, kuidas me neist mälestustes mõtleme.

• Kuidas muuta mõtete omadusi? Mõtle millelegi, mis tekitab sinus viha. Tõenäoliselt tuleb silme ette pilt stiimulist, mis viha vallandas. Uuri seda pilti, seejärel tee väike paus. Nüüd mõtle millelegi, mille suhtes tunned end täiesti rahuliku ja lõdvestununa, nii et su hingamine muutub sügavamaks ja korrapärasemaks. Uuri lõdvestuspilti nagu eelmistki. Leia üles kahe pildi erinevused. Nüüd meenuta uuesti oma vihapilti. Võta lõdvestuspildi omadused ja pane need vihapilti. Sisu jääb samaks, muutuvad ainult omadused. Harilikult muutub nüüd ka enesetunne.

• Suurenda elurõõmu. Paljud inimesed usuvad, et teatud emotsiooni kogemiseks peavad nad olema olukorras, mis loob tingimused seisundi tekkimiseks. Sellisel juhul oleksime täiesti sõltuvad välistest tingimustest. Tasub keskenduda teistele võimalustele. Milline emotsioon suurendaks näiteks sinu elurõõmu ja tööga rahulolu? Sõnasta see emotsioon. Mõtle, kuidas sa suudad selle emotsiooni aktiveerida – kasutades emotsioonile vastavat välist käitumist, sisemisi aistinguid, mõtteid jms.

• Tasakaalu kuldne valem: anda endast ja anda endale. Anna endale sama palju armastust ja tuge, kui annad teistele. Hakka elama oma kujutlusvõime, mitte mälestuste najal. Julge unistada, et oled midagi enamat kui ainult praeguste asjaolude summa. Piirid sinu enese elus on loonud sinu enese mina.

• Õnneuurija Stefan Klein on öelnud: “Hoidu otsuste eest, mille juures sa ei saa naeratada!” Elus tasub aeg-ajalt peatuda ja endalt küsida: kas see, mida ma teen, avardab mind, muudab mu elu õnnelikumaks ja tervemaks või hoopis muserdab mind? Iga inimene saab ise olla parim ekspert oma valikute ja tervise vallas.