7 päeva kreemita - mis juhtub? (7)

1. päev

Täna astun nädalaks kodukosmeetika üsna kaugeks jäänud maailma. Tänu oma vanaemadele tean, et esimene maasikas peenrast tuleb ilmtingimata määrida näole.

Meenub ka, kuidas teismelisena võisin mürki võtta, et pesema minekul pakub vanaema, kas sooviksin vahelduseks pesta pead munaga ja loputada kaseleheleotisega. Tundus nii veider – miks peaks keegi väitma, et juuksed saab niiviisi “puhtaks ja läikivaks”, kui riiulitel on ometigi nii suur valik pärispesuvahendeid?

Koostan ellujäämisplaani. Olen üsna veendunud, et suuri üllatusi ma selle nädala jooksul ei koge, sest kasutan niigi mahekosmeetikat. Kui perre sündis laps, muutusin eriti nõudlikuks: ära langesid paljud kehakoorijad ja vannisegud, mis seni tundusid talutavad, kuid panid mind nüüd ennast tundma kui lennujaama parfüümipoes.

Mida ma siis iga päev kasutan? Mul on pigem kuivapoolne nahk, mis vajab hommikuti jahedat vett, talvel näoõli, rikkalikku silmapalsamit ja suvel õrna näokreemi. Keha pesemisel usaldan peamiselt oliiviõliseepi. Juustele pakun suurfirma mahesarja tooteid segamini Soome ökosarjaga (suur osa ülejäänud ökotooteid juustele on mul proovitud, kuid “tulemuseks” on ikka ja jälle olnud selline mootoriõlisse seisma jäetud mopi välimus).

Pärast väikest guugeldamist selgub, et ellujäämisega ei tohiks raskusi tulla, sest internet on pungil kõige erinevamaid DIY (do-it-yourself) kosmeetikume. Otsustan minna kergema vastupanu teed ja jään peatuma vaid sellistel segudel, mille tegemiseks ei pea sõitma vaalajahile või olema farmatseudi paberitega. Et nägu vajab kõige pakilisemalt hoolitsust ja kurk on esimene meenuv märksõna, jääb pilk pidama kurgi-mee näoveel.

Kurgi-mee näotoonik
• 1 kurk, koorida, lõigata tükkideks
• 2 tl mett

Kurk blenderdada, mass jätta läbi marli nõrguma. Saadud kurgimahl segada meega, valada pudelisse ja raputada enne iga kasutamist. Niisutada vatipadja abil nägu ja kaela hommikul ja õhtul. Lasta 4 minutit nahal kuivada. Säilib külmikus kuni 1 nädal.

Blenderdatud kurgimassist nõrgub mahl välja, nagu lubatud. Segan meega ja asun testima. Tunnen värskust ja meeldivat kurgiaroomi. Hommikul sama segu külmikust võttes saan lisaboonusena karge kogemuse osaliseks: jahe vesi toimib näol ootamatu äratusena. Veerand tundi hiljem avastan, et põsed on veidi mesiselt kleepuvad, kuid ülejäänud näol naksuvat tunnet ei teki. Kinnitan endale, et üks tõeline naine ei saa iial olla liiga magus. Loputan siiski põsed ära ja loen katse kordaläinuks.

2. päev

Kohe ärgates tunnen, et täna on vastupanupäev – protestiks harjumuslikust loobumisele ja kodukootule. Uurin pikalt ja põhjalikult juukseid. Ega nad ometi veel pesu ei vaja? Olen ma tõesti araks löönud ega tihka muna pähe lüüa? Otsustan netiavarustest leida veidigi ahvatlevama šampooniretsepti, aga loobun katsetamisest. Täna kannatab veel ära küll, kinnitan endale.

Vannitoas karpe läbi tuhlates leian, mida otsin – sõbranna omatehtud seebi. Kohvipuru on sinna nii ohtralt sisse puistatud, et seda võiks ka pimsskivina kasutada. Võtan seebi kasutusse, pärast pesu aga õlitan keha jojobaõliga. Olen endaga rahul, et päev möödub libastumisteta tavakosmeetikamaailma. Luban endale, et homme on see päev, mil segan valmis oma esimese šampooni.

3. päev

Hommik algab vaikse karjatusega vannitoas. Peeglist vaatab vastu painaja õudusfilmist, kel juuksed sorakil ja võidunud, nagu oleks keegi öösel neid salaja õlitamas käinud. Ühe hüppega olen arvuti ees, et leida eileõhtune retsept. u 

Šampoon
• 2 sl oliiviõli
• 1 muna
• 1 sl sidrunimahla
• 1 tl õunaäädikat

Koostisosad blenderdada ühtlaseks massiks. Kasutada nagu tavalist šampooni. Ülejäägid ära visata.

Segu valmistada pole just raske, samas olen ülimalt skeptiline kahe lusikatäie oliiviõli suhtes. Mul on raske uskuda, et selle ka peast välja saan. Oma kahtluste tõttu loobun palsami valmistamisest, mille põhikomponendiks oleks taas oliiviõli.

Kasutada nagu tavalist šampooni? Veider soovitus, arvestades, et segu on täiesti vedel ega vahuta karvavõrdki. Üle ei jää siit küll midagi, otsustan ma, ja pesen juukseid kaks korda. Püüan jaotada vedelikku ühtlaselt üle juuste, ent üsna raske on aru saada, kas mul see ka õnnestub. Mingit pesuefekti tunda pole. Loputan pea, lootes, et tulemus pole hullem kui enne pesu.

Kui aga juuksed kuivama hakkavad, avastan oma suureks imestuseks, et vaatamata palsami kasutamata jätmisele pole juustes mingeid pusasid. Juuksed on hoopis kerged ja siidised. Vaimustunult katsun oma kiharaid üha uuesti ja uuesti ja loen katse kordaläinuks.

4. päev

Hommik vannitoas algab rahutuks tegeva tõdemusega, et kuigi juuksed tunduvad endiselt kerged ja puhtad, on juuksejuured kergelt õlised. Ikkagi see oliiviõli, vana kavalpea!

Kosmeetikaarsenali laiendamiseks võtan appi Inna Tarmaku raamatu “Kodune iluravi”. 1985. aastal välja antud teos ei sisalda vastupidiselt mu eelarvamusele üldse lihtlabaseid pese-pead-leivaga-nippe, vaid igas alajaotuses on kümneid põhjalikke retsepte, kõik ikka viie komponendiga, neist pooled mulle täiesti võõrad. Loodan näopuhastuseks leida siiski midagi lihtsalt valmivat.

Silma jääb kummeli-puhastuskreem, koostisosadeks meevaha, spermatseet, taimeõli, kummelitee ja booraks. Meevaha leida ei tohiks olla võimatu, booraksi leidsin juba varem ühest ökoehituspoest. Jääb lahendada vaid mõistatus, mis asi on spermatseet? Tarmak ise selgitab mõisted ka lahti, kasutades neutraalset sõnastust: spermatseet on kašeloti koljuõõne rasvade segu. Haistan halba ja guugeldan, milline vaene olevus on kašelott.

Taibates, et kašeloti teine nimi on võidisvaal, otsustan, et 80ndad on läbi ja vaalad minu kosmeetikahuvi pärast surema ei pea. Valmistan interneti abil hoopis meest ja mandlijahust näokoorija.

Mee-mandli koorimiskreem
• 4 tl mandlijahu
• 2 tl jojobaõli
• 4 tl mett
• soovi korral 5 tilka piparmündi eeterlikku õli

Segada hoolikalt õli ja jahu, lisada mesi ja eeterlik õli. Kanda õrnalt masseerides puhtale näonahale, niisutada nägu veega, kui segu jääb liiga tihkeks (aga mitte lisada vett otse koorimiskreemi nõusse). Puhastada nägu pesukäsnaga, viimistleda näoveega.

Kuna mahe-piparmündiõli kohalikes ökopoodides ei olnud, jätan selle komponendi välja, sest väidetavalt sisaldavad mitteorgaanilised eeterlikud õlid sünteetilisi ja kehale mürgiseid ühendeid. Parem siis mitte riskida, säästes paar eurot, kuid tuues kasu asemel endale hoopis kahju.

Mandlijahu teen ise: blan- šeerin, koorin, kuivatan ja jahvatan mahemandlid. Kreemi kokkusegamise ajaks on korter täis meeldivat mandlikoogi lõhna. Hetkel, mil kõrvale vaatan, pistab fotograaf Lauri lusikatäie kreemi suhu ja kiidab, et tõesti on maitsev.

Areneb diskussioon teemal, kas jojobaõli ikka kvalifitseerub söögina ja mis taim see jojoba küll olla võiks. Lauri lubab minu rahustuseks edaspidi näokoorija söömisest hoiduda, mina aga saan internetist teada, et peale kosmeetika kasutatakse jojobaseemneõli veel ka biokütusena.

Sihtotstarbeliselt segu kasutades on tunne (harjumuspäraselt) kleepuv, mitte just ebameeldiv, aga ka mitte suurt muljet avaldav. Võimalik, et piparmündiõli värskus lisaks just selle õige lihvi.

5. päev

Peapesupäev! Otsustan uuesti katsetada juba tuttava šampooniseguga, vähendades sel korral oliiviõli kogust ühe supilusikatäieni. Segu töötab endiselt. Kõige rohkem vaimustab mind igasuguste juuksepusade täielik puudumine pärast pesu. Valmistan ka toitva näomaski. Toitva sõna otseses mõttes, sest saadud mass meenutab pigem sööki ja muudab kehale määrimise psühholoogiliselt raskeks.

Avokaado-porgandikreemi mask
• 1 avokaado
• 1 keedetud porgand
• pool tassi maitsestamata jogurtit
• 1 muna
• 3 sl mett

Ained blenderdada, määrida näole ja kaelale 10–15 minutiks. Loputada veega ja viimistleda näoveega.

Ohtralt E-vitamiini, beetakaroteene, antioksüdante, kaltsiumi ja proteiine lubav mask lõhnab veidi häirivalt toidu järele, ent jätab näo siidiseks ja pehmeks.

6. päev

Näen unes, et hiilin öösel salaja oma kreemipurgi ligi ja määrin selle sisu rikkalikult näole. Hommik ei reeda, kas tegu oli kõigest unega või tegutses minu unenäokeha tõepoolest kreemitopsiku kallal. Uurin juuksejuuri ja kinnitan endale, et on täiesti OK jätta pea uuesti pesemata ja minna nii ka sünnipäevapeole.

Õhtul lööb mu kriitiline pilk sellesse veendumusse siiski suure mõra. Et on aga juba liiga hilja juuksepesuks, otsin üles juuksuri soovitusel ostetud beebitalgi ja püüan seda juuksejuurtele saputada, niiviisi kiiret värskenduskuuri pakkudes. Kuivpesumeetod töötab nii hästi, et enne järgmist päeva ei teki isegi küsimust, kas kodukosmeetikanädala mõttes oli ikka tegu täiesti ausa võttega.

7. päev

Kurgivesi, jojobaõli, kohviseep, pilk peeglisse ja pats ruttu pähe. Nädal vaheldumisi smuutisid ja kosmeetikat blenderdades on möödunud üllatavalt ettevaatlikult. Miks on nii, et poeriiulitelt otsin kreeme, milles oleks võimalikult vähe komponente (ja muidugi, mida lihtsam ja loomulikum on purgi sisu, seda rohkem olen nõus selle eest maksma), aga kodus tundub viiekomponendine värske ja väga taskukohane kreem kahtlane? Ehk aitaks vastumeelsust ületada omatehtud segude kosmeetikapurgikestesse villimine?

Saan aru, et harjumuse jõud on suur. Kreemitopsik on minu elu mugavustsooni kroonimata kuningas ega kavatsegi sealt võitluseta kaduda. Kas võtta väljakutse vastu?