Seitse põhjust, miks ma trennist viilin (1)

Vabandus nr 1: “Töö või kooli kõrvalt pole aega.”

Personaaltreener Mark Sermat: Eks ole loomulik, et tööl tuleb käia ja pere ees kohustused täita. Et üldse mingeid plaane teha, peab keha selleks võimeline olema.

Panen ikka ja jälle tähele, et põhitähelepanu läheb inimestel keha kurnamise peale ning taastumine jääb tagaplaanile. Taastuma aga peab – ehk maga piisavalt, joo vett ja söö korrapäraselt. Need kolm tegevust annavad juurde aega – oled puhanud, ergas ja valmis uuteks väljakutseteks.

Kuidas trenniks aega leida?

1. Vali sobilik treeningusagedus.
2. Otsi spordiklubi, mis sobib logistiliselt kõige paremini.
3. Pane paika kindlad treeningupäevad ja -aeg.

Trennide vahele ei tohiks jääda rohkem kui kolm päeva (parem ikka kaks).

Suutes nädalaplaani ka järgmistel nädalatel järgida, lood võimaluse treenida keha tugevamaks. Soovitan treeninguplaani koostamisel abi paluda treenerilt. Nii jäävad suurema tõenäosusega treenimise juurde ka need, kellele muidu lihtsalt ei meeldi trenni teha.

Suur pahategija on haigestumine, kuid eelnevat järgides on võimalik haigustega kergemini võidelda või neid lausa vältida.

Vabandus nr 2: “Ma ei suuda leida motivatsiooni või püsivust, et pikemat aega treenida.”

Postimehe ajakirjanik, harrastussuusataja ja -rattur Priit Pullerits: Trenni teha ongi raske, ja on loomulik, et enamik inimesi ei suuda selleks motivatsiooni ega püsivust leida. Siin aitab ainult järgmine: esiteks tuleb seada konkreetne eesmärk ning teiseks anda endale aru, kui pikka pühendumist selle eesmärgi saavutamine nõuab.

Kui seada ebareaalselt kõrge eesmärk või jätta selleni jõudmiseks liiga lühike aeg, on pettumus ja allaandmine kiired tulema. Mäletan, kuidas aastaid tagasi soovisin jõuda

Tartu maratonil esisaja sisse. Siis korrutasin endale trennis muudkui, et Tartu maratonil saja sisse, Tartu maratonil saja sisse!

Meenub, kuidas konkurendid imestasid, et suudan treenida iga ilmaga ja ka kesistes oludes. Näiteks tegin sügisel Tartus Tähtvere spordipargis kolme ja poole tunnise rullsuuskadel trenni 850meetrisel ovaalil, läbisin seal 63 ringi. Nii mõnedki ütlesid, et too ring tuleb ristida minunimeliseks, sest ükski teine inimene ei suudaks seal järjest nii palju sõita, vaid läheks enne lolliks.

Aga kui sul on eesmärk, mida tõeliselt täita tahad, suudad end ka enamasti tagant sundida. Kui eesmärki ei ole, vaid on soov ennast niisama liigutada, siis pole ime, et inimesel, kel sporditegemine pole veres, kaob tahtmine kiiresti ära. Ilma end tagant utsitamata ja higiseks ajamata on ju palju lihtsam elada.

Esisaja hulka ma Tartu maratonil siiski ei küündinud, kuid tulin kahel talvel järjest teise saja keskele. Ka see on ju korralik tulemus. Aga selle saavutab üksnes järjepideva treeningu ja püsivusega, milleks omakorda on vaja tahtejõudu.

Vabandus nr 3: “Laste kõrvalt pole võimalik trenni teha!”

Personaaltreener ja kolme lapse ema Taimi Ainjärv: Kui tahtmine on olemas, on kindlasti võimalik leida endale aeg trenni tegemiseks. Ema peab avaldama soovi ja kokku leppima teiste pereliikmete või tuttavatega, millal ta saaks enda jaoks aega võtta.

Üks võimalus: keegi pereliikmetest annab emale kaks-kolm korda nädalas kaks tundi vaba aega, et minna spordiklubisse ja teha üks tunniajaline treening. Või kasuta ideaalset varianti, kui spordiklubis on lastehoid!

Teine võimalus: tee kodus trenni, kui lapsed magavad. Aega kulub kodus vähem, sest spordiklubisse sõit ja tagasitulek jäävad ära.

Kolmas võimalus: lase treeneril endale koostada tõhus harjutuskava, mille sooritamiseks kulub kodus ainult 20–30 minutit.

Vabandus nr 4: “Olen juba isegi vormis ja toitun õigesti – ma ei vaja trenni.”

Jooksuekspert Meelis Minn: Et inimene jaksaks tänapäeva elutempoga hakkama saada, püütakse end iga võimaliku missiooniga paremal järjel ja elus hoida. Tervise parandamiseks on parim viis spordiga tegelda.

Kuigi laiatarbekaubana kasutatakse ka juhusliku sporditegevuse kohta sõna treenimine, tähendab see siiski midagi muud: treening on sihikindel süstemaatiline tegevus teatud omaduste saavutamiseks või säilitamiseks, kus harjutamine on suunatud organismi võimete suurendamisele.

Mõni väidab, et ta on niigi heas vormis, sest toitub õigesti, saab oma koormuse kätte igapäevase tööga või muul moel. Sporti teeb siis, kui tal jääb muust elust aega üle või kui tuju on. Küsimus on, kas ikkagi on vaja end reeglipäraselt liikuma saada või mitte?

Inimene on loodud liikuma. Kahjuks või õnneks ei saa inimese anatoomiat ja füsioloogiat laiskusega paremaks muuta. Enamik haigustest on seotud otseselt või kaudselt vähese liikumisega. Mõõdukas sportimine aitab maandada stressi, annab hea enesetunde, parema tervise ja positiivsed emotsioonid. Spordil on igas vanuses erinev osatähtsus: alates tugi- ja liikumisaparaadi väljakujundamisest ning lõpetades liikumisvõime parandamise, kehakaalu jälgimise ja tervise taastamisega. Füüsiline korrashoid tagab õiges rütmis südametöö, kõrvaldab vereringe-häired ja hoiab korras ainevahetuse – sellest algab tervise tasakaal organismis.

Vabandus nr 5: “Pelgan teiste inimeste pilke, kui ma trenni teen.”

Spordipsühholoog Jorgen Matsi: Igasugust sotsiaalset hirmu peetakse evolutsiooni kontekstis kohaseks nähtuseks. Häbi- u ja hirmutunde väljakujunemine aitas inimese eellastel sotsiaalses hierarhias paremini edasi pürgida, oma positsiooni hoida ja efektiivsemalt ellu jääda.

Tänapäeval näeme, et mõnedel inimestel võib selle hirmu aktiveerumine ja sellest tulenev kehaline võitle-või-põgene-reaktsioon hoopis sooritust halvendada. Sellise ebakohase ärevuse põhjus on tihti varasemas negatiivses kogemuses.

Kognitiivsel ehk mõtlemise tasandil ei suunata ennast pärast kunagist ebaõnnestumist julgemale katsetamisele, vaid jäädakse kinni oma hirmumõtetega tegelemisse ja neile järele andmisesse.

Mis siis ikkagi sellest juhtub, kui suvalised inimesed “kindlasti mõtlevad, et ma jooksen naljakalt”? Tõenäoliselt ei juhtugi ju midagi ja võib uuesti tähelepanu suunata treenimisele.

Vabandus nr 6: “Olen pärast kooli-tööd liiga väsinud ja hommikul vara ei ole tahtmist trenni teha.”

MyFitnessi rühmatreeningute koordinaator Eva Ottas: Tegelikult peaks hommikul pärast tõusmist ja klaasi vee joomist olema hea ja ergas tunne. Kui juba hommikul on suur väsimus peal, peaks otsima põhjuseid, miks see nii on. Elustiil, haigus, stress, depressioon?

Kindlasti mängib rolli ka vaimne pool, sest treeninguga seostatakse sageli midagi pikka ja rasket. Hommikul võib treenida ka kodus: sirutused, kätekõverdused, kõhu- ja seljalihaste harjutused. Treeninguks võib olla kas või 20 minutit sörkjooksu. Olgu hommik või õhtu, trenni on alati raske minna, aga kohale jõudes on tuju juba parem.

Väsinuna on parem trenni mitte teha, sest vigastuste oht on suurem. Üks kord trenni vahele jätta pole patt, aga kui tunned kogu aeg väsimust, tuleks otsida selle põhjust.

Kõige lihtsam endale treeningut nauditavaks muuta on alustada trenni sellega, mis sulle eriti meeldib – minna lemmikrühmatreeningusse, valida lemmikharjutused või -kardiomasin. Seda nippi võib kasutada ka siis, kui tekib tüdimus. Muidugi peab treenima mitmekülgselt, aga parem on ikka liigutada kui kodus istuda.

Vabandus nr 7: “Ilm on vilets!”

Kaupluse Extreme Sport juhataja Kristel Vettik: Peab paika ütlus, et pole olemas kehva ilma, on vaid vale riietus. Siin mõned soovitused.

Talvel on vana hea kuldreegel – kihiline riietus! Reeglina on neid kihte kolm. Esimene kiht (spordipesu) olgu vastu ihu. See juhib niiskuse kehapinnalt ära pealmistesse riide-kihtidesse. Materjal peaks olema hästi ventileeriv ja kuivama kiiresti. Soovitatav on mitte kasutada puuvilla, kuna märjalt põhjustab see külmatunnet ja keha jahtumist.

Nüüdisaegne spordipesu on tehtud tehiskiust (valdavalt polüester), vähesel määral võib sinna hulka põimida ka villa – neile, kes rohkem külma kardavad.

Teine kiht hoiab soojust ja juhib kehaniiskuse edasi pealmisse kihti. Soojendavate materjalidena sobivad fliisid ja mikrofliisid, mis kuivavad kiiresti, hingavad ja hoiavad kehatemperatuuri.

Kolmas kiht peab kaitsma keha tuule ja sademete eest ning viima kehaniiskuse lõplikult riidekihtidest välja ehk laskma sel aurustuda väliskeskkonda. Tuule- ja veepidavuse juures ei tohi pealmine kiht olla umbne.

Väga paksu täidisega joped on sportimiseks ebamugavad. Pigem vali paksem fliis ja õhem jope – saad oma kehatemperatuuri palju paremini reguleerida ja jope takistab vähem liikumist.

Sügisel ja kevadel kehtib sama reegel mis talvel – riietu kihiti. Kaitse vihma eest oleneb kanga veepidavusest ja hingavusest. Eri tootjad kasutavad erinevaid membraane, mille veepidavus on kuni 30 000 mm ja hingavus kuni 25 000 g/H2O/24 (vaata etiketti või küsi teenindajalt). On ka spetsiaalsed veekindlad jalanõud märgistusega OutDry. Jalanõudki peaksid olema hingavad ehk laskma niiskust välja, kuid samas vett mitte sisse.

Suveks leidub spetsiaalseid UV-kaitsega ja kergelt jahutava efektiga riideid. Kui sellist treeningusärki kanda näiteks talvel, võib külmavarestel kiirelt külm hakata.