Abiks enne eksameid: kuidas ajuga manipuleerida?

Selleks on hea survestaja ajalimiit ehk viimane õhtu enne eksameid sobibki suurepäraselt õppimiseks, sest siis on aeg piiratud. Tallermaa sõnul suudab inimene viimasel minutil muu kõrvale heita ja keskenduda olulisele. Samas varitseb siin muidugi oht, et kui materjali on liiga palju, tekib ülepinge ja aju ei suuda enam luua seoseid.

„Aju töötab aga seoste abil ehk oluline tekitada õpitavas materjalis seoseid isikliku elu ja kogemustega," õpetab Tallermaa. Tuupimisest on tema sõnul kasu umbes 15 eluaastani, kuid pähe taotud asjad kipuvad kiirelt ununema. Selle asemel võiks eelistada hoopis koosõppimist, arutamist. „Inimese mälu ja mõistuse jaoks on dialoog monoloogist alati parem," selgitab Tallermaa.

Koolitaja meenutab, et kuna mälu kasutamine tähendab meelde jätmist, ei tohiks unustada kõiki oma meeli kasutamast. Lisaks nägemismälu kasutamisele soovitab ta proovida luua seoseid ja kuulmise, maitsmise, lõhnaga. Näitena toob ta konspekti joonistatud lille, mis võib aidata eksamil meenutada ehk mõnd valemit.

Ka on oluline anda ajule puhkust ja pause, et ta suudaks infot vastu võtta, salvestada, korrastada ja süstematiseerida. 15-20 minutilisi pause tuleks teha iga kolme-nelja tunni tagant. Pauside ajal tuleks tõusta ja liikuda, hingata kasvõi aknast värsket õhku. „Kui füüsis on aktiivne, parandab see aju verevarustust ning ajul on lihtsam tööd teha," selgitab Tallermaa.