Terveks ja ellu! Haiglas!

Briti meedia vallandas hiljuti hirmupuhangu, kirjutades haigustest, mis võivad end hooletule patsiendile külge pookida... haiglas! Tänapäeva klanitud palateid ja desinfitseerimispotsikuid nähes võib see tunduda uskumatu, kuid kurjade nakkuste eest pole siiski keegi kaitstud.

"Haiglas on esmatähtis vältida haiglanakkuste levikut," ütleb terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar, "see võib ohustada kogu eelnevat hoolikat ja suuremahulist ravi ning isegi haige elu. Levikut peab piirama haigla, kus on nakkuskontrolli plaan ja rakendusjuhised. Haige on ainult haiglanakkuste leviku üks lüli ja kahjuks sageli ka ohver." Kuidas haiglas sellist nakkusahelat vältida ja kiiresti terveneda? Epidemioloogianõunik kommenteerib brittidele soovitatud käitumisjuhiseid.

Külalised voodist eemal

Külastajad peaksid istuma toolil, mitte haige voodil. Ajakirjas British Medical Journal avaldatud uuringu järgi suutis külalistega distantsi hoidmine takistada nakkusliku haiglabakteri Staphylococcus aureus ehk MRSA levikut ja vähendada infektsioonide arvu 70 protsenti. Terve inimese jaoks on see bakter ohutu, kuid nõrgenenud immuunsusega patsiendil võib põhjustada naha- ja muid põletikke ning isegi eluohtlikke haigusi ja seisundeid, nagu kopsupõletikku, südame sisekesta põletikku, toksilise šoki sündroomi ja sepsist.

Potentsiaalselt ohtlikke baktereid ja viirusi võivad peita riided, millega on näiteks istutud ühissõidukis, mis pahatihti puhtusega ei hiilga. Bakterid võivad sattuda nii ka patsiendi linade vahele.

Kuulo Kutsar (K. K.): Enne haige juurde minekut peab külastaja tutvuma haigla külastusjuhistega, kus on ka kirjas, kuidas ära hoida haigustekitajate sissetoomist.

Kui inimene ise ei ole terve (köha, nohu, kõhuhädad), pole õige minna haiget vaatama. Palatis tuleks istuda eraldi toolil vähemalt ühe meetri kaugusel haigest, teda ei tasu kätelda ega musitada. Ka ei tohiks oma esemeid voodile asetada. Kaasatoodud puuviljad olgu enne hoolikalt pestud ja võimalusel puhtasse pakendisse pakitud. Kodus peaks külastaja pesema hoolikalt puhtaks käed ning haiglast kaasa toodud asjad, riideesemed võiks panna kohe pesumasinasse.

Pese käsi

Palju nakkusi põhjustavad ka patsiendi enda bakterid. Kätepesu on haiglahügieenis ülitähtis. Samuti tuleb käsi hoolikalt kuivatada, sest niiske keskkond on viirustele ja bakteritele hea kasvulava.

K. K.: Käsi tuleb pesta seebiga voolava vee all vähemalt 20 sekundit ja pärast seda hoolikalt rohke veega loputada. Seep võib olla tavaline, sest uuringud on näidanud, et antibakteriaalne seep erilist lisaefekti ei anna. Kasutada võiks ka käte desinfitseerimise lahuseid, mis on tualettruumis. Hoolitse, et küüned oleksid võimalikult lühikesed ning ka küünealused ja küünevalli servad saaksid puhtaks küüritud.

Mänguasjade veto

Tark on lapsed mängutoas või ooteruumis vedelevatest mänguasjadest eemal hoida. Nottinghami ülikooli teadlased leidsid 12 intensiivraviosakonna mänguasjade pindu uurides rohkesti baktereid, sealhulgas ka Staphylococcus aureuse.

Patsientide bakterid ja naharakud satuvad kergesti mänguasjadele, ajakirjadele ja raamatutele, mida erinevalt meditsiinivahenditest järjepidevalt ei puhastata.

K. K.: Lastehaiglas võib mänguasju lapsele tuua juhul, kui see on haigla nakkusohutuse eeskirjaga lubatud. Mänguasi või pildiraamat peaks sel juhul olema ainult ühe lapse käes, seda teistele lastele anda või teiste asju võtta ei ole lubatud.

Joo piisavalt vett

Vedelik aitab terveneda, kuna paranemiseks peab olema rakkudel piisavalt vett. Vedelikupuudus võib muuta nakkustele vastuvõtlikumaks, põhjustada veres elektrolüütide tasakaalutust, mis vahel toob kaasa iivelduse ja nõrgendab immuunsust, eriti eakatel.

K. K.: Sõltuvalt haiguse iseloomust annab arst juhise kas vedelikku juua või selle tarvitamist piirata. Kui piirangut ei ole, peab inimene saama päevas 1,5–2 liitrit vedelikku (supid jm kaasa arvatud).

Söö mõistlikult

Kui sõrmus on jäänud suureks ja püksid lohvakaks, tuleks suurendada kütusevaru, et organism jaksaks haigusega võidelda. Paljud eakad lepivad võileiva ja teega, sest nad pole harjunud arvestama tervisliku toitumise põhimõtetega. Korralikult süüa on vaja nii haigla seinte vahel, et kiiremini paraneda, kui ka kodus, et haiglasse minekut üldse vältida.

K. K.: Haiglas võib iga patsiendi dieet olla sõltuvalt diagnoosist erinev. Väljaspool haiglat on otstarbekohane ja mõistlik söömine tervise alus.

Unusta sigaretid

Suitsetamine vähendab vere hapniku-sisaldust, mis aeglustab paranemist ja nõrgestab immuunsust, seetõttu võib haiglas olek venida pikemaks.

Ühest Ameerika uuringust selgus, et neil, kes tõmbasid kaks nädalat enne haiglasse minekut 10 sigaretti päevas, pikenes haiglas oleku aeg kolmandiku võrra. Sigaretid sisaldavad ka hulgaliselt baktereid, mis suudavad organismi tungida ning on seotud kopsu- ja vere-infektsioonidega.

K. K.: Ükskõik millise tõvega inimene peaks jagu saama nikotiinisõltuvusest. Suitsetaja, kes levitab nikotiini põlemise jääke ümbritsevasse õhku, sunnib kaashaigeid või pereliikmeid olema passiivsed suitsetajad. Mitme uuringu järgi on passiivne suitsetamine isegi ohtlikum kui sigaretisuitsu ise sissepahvimine.