Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
4. mai 2015, 09:31

Artikkel ilmus esmakordselt 2013. aasta aprilli Tervis Plussis.

Mida teha, kui suu on sageli kuiv? On see ohtlik? (1)

Sülg ei ole vaid sülitamiseks või toidu lihtsamaks allaneelamiseks: see täidab suus tähtsaid ülesandeid ja kuivus suus võib viidata raskele haigusele. Kuivustunde leevendamiseks on aga võimalusi palju.

Suukuivus on ebameeldiv ja tihti tõsise tähendusega vaevus. See pole iseseisev haigus, vaid sümptom, millel on palju põhjusi ja mis võib olla ka raske haiguse tundemärk.

Suukuivust on kuni viiendikul elanikest, rohkem naistel, sagedamini vanemaealistel. Ka igapäevases perearstitöös tuleb suukuivust sageli ette, seda kurdab iga 4.–5. vanem patsient. Kui esmased proovid on korras, siis inimene enamasti rahuneb ja elab oma vaevusega edasi, kuid suukuivuse tõttu on tema elukvaliteet palju halvem ja suureneb tüsistuste risk. Kuigi normaalset süljevoolu õnnestub harva taastada, saab mitme võttega suukuivust leevendada.

Ohtlik ja ebameeldiv

Suukuivus võib suurendada paljude seisundite ja haiguste riski:

• suu limaskesta ja hambajuurt ümbritseva periodontaalkoe kahjustus, igemehaigused,
• suu limaskesta haavandumine,
• kaaries, hammaste lagunemine,
• suulimaskesta ja keele infektsioonid,
• neelamishäired,
• hambaproteeside kandmise raskused,
• kõnehäired,
• maitsmishäire,
• seede- ja toitumishäired,
• halb hingeõhk,
• bruksism ehk hammaste tahtmatu ülemäärase jõuga kokkusurumine ja krigistamine,
• mälumisliigutuste tegemine ilma toidupalata suus,
• aktiivsest elust eemaletõmbumine, depressioon.

Kuidas tekib sülg?

Sülg moodustub kolmes suures paarilises ja arvukates väikestes süljenäärmetes. Paarilistest süljenäärmetest suurim on umbes 25grammine kõrvasüljenääre, mis asub kõrvalestast eespool. Selle viiesentimeetrine viimajuha avaneb põses esimese purihamba kohal. Lõuaalune, umbes 12 g kaaluv nääre paikneb alalõuanurga kohal. Keelealune, umbes kuuegrammine nääre asub suu põhjas keelealuses lohus.

Ööpäevas eritub sülge liiter kuni poolteist. Süljenõristus toimub nii rahuolekus kui ka stimuleeritult – näiteks söömisel. Suukuivus on tingitud peamiselt mitte-stimuleeritud sülje vähesusest.

Sülje põhilised ülesanded on:

• loputada suuõõnt, puhastades hambaid ja limaskesti ning vältides infektsioone,
• niisutada suuõõnt, tagades keele, põskede ja igemete normaalse liikuvuse –
see on tähtis näiteks kõnelemisel ja mälumisel,
• vältida hammaste lagunemist, kaariest, hambakivi ja igemepõletikke, sülje kaudu toimub hambaemaili remineraliseerumine,
• hõlbustada toidu mälumist ja alla-neelamist, sülje eritumine on oluline ka toidu maitse tundmiseks,
• seedeprotsessi, eriti tärklise lõhustamise algatamine süljefermendi amülaasi mõjul.

Miks suu kuivab?

Ravimite kõrvaltoime. Suukuivust võivad põhjustada näiteks valuvaigistid, allergia- ja astmaravimid, diureetikumid, nn külmetusravimid, langetõve ja Parkinsoni tõve ravimid, samuti uriinipidamatuse, rasvumise ja akne vastased ravimid ning vaimset tegevust mõjutavad preparaadid.

Haigustega kaasnev suukuivus. Süljenääret kahjustavad näiteks Sjögreni sündroom, suhkruhaigus, kilpnäärme alatalitlus, reumatoidartriit, vererõhuhaigus, ajuinfarkt ja mumps. Suukuivus kaasneb ärevuse ning meeleolu- ja söömishäiretega, aga ka ninahingamist takistavate haiguste ja näonärvi halvatusega. C-hepatiidiga koos põeb süljenäärmepõletikku umbes 15% haigetest. Suukuivus kaasub ka dementsuse, Alzheimeri tõve ja kehvveresuse ning tsüstilise fibroosiga.

Trauma. Suukuivust põhjustavad näo- ja kaelapiirkonna, süljenäärmete ja viimajuhade trauma ning nimetatud piirkondi juhtivate närvide vigastus kirurgilise manipulatsiooni või trauma tagajärjel.

Teatud ravi. Suukuivuse võib kaasa tuua pea, näo ja kaela kiiritus- ja keemia-ravi, süljenäärmete kirurgiline eemaldamine ja kunstneeruravi.

Veekaotus. Palaviku, oksendamise ja kõhulahtisusega on suukuivus tavaline, selle toovad kaasa ka verekaotus ja ulatuslik põletus. Lisaks põhjustab suukuivust suur füüsiline koormus ilma piisava vedelikutarbimiseta (sageli algajatel liigusinatel tervisesportijatel), samuti kestev päevitamine, soojamaareis, liigne saunatamine.

Vanemas eas tekkivat suukuivust seletatakse sageli ealiste muutustega. Vananemine iseenesest suukuivust ei põhjusta, vanema ea suukuivus on seotud mõne kaasneva haiguse või ravimitega.

Töökeskkond ja elustiil. Elu ja töö kuiva õhuga ruumides, tolmune töö-keskkond (puutöökojad, veskid, kokkupuude tsemendiga) tingivad suukuivust, samuti suitsetamine, närimis- või põsetubakas, alkohol ja narkoained. Suukuivus tekib harjumusliku suu lahti hingamise, kuiva toidu ja vähese vedelikutarbimise tagajärjel.

Mida teha?

Kahjuks ei ole tihti võimalik suukuivust põhjustavat haigust välja ravida. Vaevusi leevendavaid võimalusi on palju, sobiva aitab leida arst.

• Pese hambaid soovitatavalt pärast igat toidukorda, kasuta pehmemat hambaharja. Kasuta õigeid tooteid. Hambapasta peaks sisaldama fluoriide, olema mahe ning ilma mentooli ja vahtu tekitava komponendita. Osa hamba-pastasid, suuspreisid ja -geele sisaldavad süljeensüüme, parandades või asendades sülje enda kaitseomadusi (nt Biotene, Xerostom ja Buccotherm).

• Ravi. Perearst või -õde aitavad hinnata suuhügieeni, suulimaskestade seisundit ja seeninfektsiooni nähte. Vajadusel saab määrata ravi. Alkoholiga suuveed ei ole suukuivuse korral soovitatavad, kuna suurendavad kuivustunnet ja niigi häirivat valulikkust. Küsi nõu ka suuhügienistilt.

• Niisuta suud. Sülje vähenemist saab osaliselt leevendada, kui suud sageli niisutada puhta veega, kasutades näiteks sportlase joogipudelit või niisutusspreid. Ära häbene ka avalikus kohas vett lonksata. Võid proovida jääkuubikute imemist, külm ergutab süljenäärmeid ja jää sulamine kestab pikemalt kui suutäie vee neelamine. Öist või varahommikust suukuivust saad leevendada, määrides õhtul suuõõnt vaseliini või oliiviõliga, maitse muudab meeldivamaks vähene piparmündiõli lisand.

• Erguta süljenäärmeid. Aitavad suhkruvabad sorbitooli või ksülitooliga närimiskummid või kommid. NB! Suhkrut sisaldavad tooted suurendavad kaarieseriski. Süljenäärmete töö ergutamiseks on retseptiravimid, vaevust leevendavad ka mitmed käsimüügivahendid, näiteks kurguvaluvastased imemistabletid.

• Toitu õigesti. Vähenda kohvi, musta tee ja teiste kofeiini sisaldavate jookide joomist. Magusate ja hapude toiduainete söömist tasub samuti piirata, sest nendega kaasneb hammaste lagunemise risk. Toit peaks olema pehme, parajalt maitsekas, vältida tasub kuiva, kõva, karedat ja vürtsikat toitu. Söögi kõrvale joo rohkelt vedelikku (kuni 2 liitrit päevas), et hõlbustada neelamist ja parandada maitsetundlikkust. Hea on puhas joogi-vesi, kergelt gaseeritud vesi või vähese rasvasisaldusega piim. Lõpeta suitsetamine ja närimis- või põsetubaka tarvitamine, piira alkoholitarbimist.

• Niisuta õhku. Eluruumide õhuniiskus on normi piires siis, kui see on 40–60%, “euroremonditud” kontorites ja korterites on õhuniiskus aga sageli 12–25%. Magamistoa õhku saad niisutada näiteks ultrahelil põhineva seadmega.

• Leevenda silmakuivust. Suukuivusega kaasneb tihtipeale ka silmakuivus. See on sageli üks Sjögreni sündroomi avaldumisvorme. Leevenduseks sobivad kunstpisarad.