Värviline taldrikuvallutaja (3)

Mis?

Karoteenidest on kõige rohkem läbi uuritud beetakaroteen, mis on taimedes ja puuviljades leiduv punakasoranž pigment.

Mõju

Beetakaroteen on keha põhiline A-vitamiini allikas – organismis muundatakse beetakaroteen A-vitamiiniks. Seda vajab inimene näiteks teravaks silma­nägemiseks, immuunsüsteemi tugevdamiseks ning naha ja limaskestade tervise heaks.

A-vitamiin on antioksüdant, mis kaitseb keha seda kahjustavate osakeste ehk vabade radikaalide eest. Viimased kahjustavad rakke oksüdatsiooniprotsessi kaudu, mis nõrgendab raku struktuuri ja põhjustab mitmeid kroonilisi haigusi. Beetakaroteen võib vähendada ka päikesetundlikkust.

Uuringud näitavad, et kui süüa päevas neli või enam portsjonit beetakaroteenirikast puu- ja köögivilja, võib see aidata ära hoida südamehaigusi ning vähki. Samas on paar uuringut, milles on jälgitud beetakaroteeni sisaldavate toidulisandite tarbimist ning neis on tuvastatud hoopis vastupidist mõju – suurenenud südamehaiguste ja vähktõve riski.

Fenomenile selgitusi otsides arvavad uurijad, et tervisliku ja rikkaliku toidusedeli puhul omandatavad toitained pakuvad organismile rohkem kaitset kui ainuüksi beetakaroteeni toidulisandina tarvitamine.

Samuti on leitud mõningaid tõendeid selle kohta, et suitsetajatel ja asbestiga kokku puutuvatel inimestel võivad beetakaroteeni toidulisandid suurendada kopsuvähi ohtu. Seega ei soovitata suitsetajatel neid tarvitada.

Ühes suuremas kliinilises uuringus leiti, et vitamiinide ühendid, mille hulgas oli ka beetakaroteen, võivad aeglustada vanusega seotud silmahaigust kollatähni degeneratsiooni.

Beetakaroteenirohked toidud aitavad vähendada metaboolse sündroomi avaldumise riski.

Allikad

Kollased, oranžid ja rohelised lehtedega puu- ja köögiviljad, näiteks porgand, spinat, salat, tomat, maguskartul, spargelkapsas, melon, kabatšokk, aprikoos. Mida intensiivsem on puu- või köögivilja värvus, seda rohkem leidub temas beetakaroteeni.

Kui palju?

Suurtes doosides võib A-vitamiin olla mürgine, eriti kui räägime toidulisandite ja vitamiinide võtmisest. Keha ise toodab beetakaroteenist A-vitamiini vaid täpselt nii palju, kui organism seda vajab. Toitu mitmekesiselt ja sa ei pea beetakaroteeni­puuduse pärast muretsema.

Soovitus on süüa viis või enam portsjonit puu- ja köögivilju päevas, mis annab meile umbes 3–6 mg beetakaroteeni. Alla 14aastastele lastele on mitmekülgne menüü ka ainus soovitus. Vanemad inimesed või spetsiifiliste haiguste põdejad peaksid külastama oma arsti, kes saab mõõta vere beetakaroteeni taset ja selle põhjal määrata sobiva doosi.

Lapseootel naistel ja rinnaga toitvatel emadel ei soovitata beetakaroteeni toidulisandina tarvitada.

Beetakaroteeni tarbimise kõrvalmõjudeks võivad olla naha värvumine kollaseks, mis lõpuks taandub, kõhulahtisus, verevalumid ja liigesevalu.