1) Atkins
Atkinsi dieet loodi 1960ndatel Robert C. Atkinsi poolt. Samas kulus ligi kaks aastakümmet, et see toitumiskava koguks populaarsust. See konkreetne toitumine põhineb teoorial, et kui süsivesikute tarbimist rangelt piirata, siis keha põletab energiaks rasva efektiivsemalt.
Atkinsi dieet koosneb neljast faasist ning kõik need toetavad valgu ja kiudainete tarbimist ning välistavad suhkru, piima, valge riisi, valge jahu ja transrasvad.
2) DASH
Osaliselt Riikliku Südame, Kopsu ja Vere Instituudi (National Heart, Lung and Blood Institute) poolt loodud toitumiskava – "Toitumuslikud lähenemised peatamaks ülepingutust" (DASH – Dietary Approaches to Stop Hypertension) dieet loodi, et ennetada ja alandada kõrget vererõhku, sealjuures vähendades soola tarbimist ja kaasates toitumisse rohkem kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi ja kiudaineid.
Rõhku pannakse puuviljade, juurviljade, täisteraviljade, lahjade valkude ja madala rasvasisaldusega piimatoodete söömisele ning välditakse punast liha, suhkrut ja küllastunud rasvasid.
DASH dieet julgustab järk-järgulist muutust ning määrab päevaseid kalorite koguseid vastavalt vanusele, soole ja aktiivsuse tasemele.
Mõned lihtsamad soovitused: lisa lõunale või õhtusöögile portsjon juurvilju, kasuta madala rasvasisaldusega või rasvavabasid maitseaineid ja loe toodete silte, et tuvastada madala naatriumisisaldusega tooteid.
3) Fleksitaarian
Peamiselt taimetoidul põhinev toitumiskava, kuid aeg-ajalt võib süüa liha. See konkreetne toitumiskava toetab värskete, looduslike ja hooajaliste toitude söömist ning vastavalt loojale Dawn Jackson Blatnerile on nii võimalik saada kasu kõigist taimetoitlaseks olemise tervislikest kasudest, samas hoides natuke liha oma toitumises.
Plaanis sisaldub 1500 kalorit, mis jagatakse kolme toidu- ja kahe snäkikorra vahel. Kuigi liha moodustab väikese osa toitumise valgust, siis toitumine sisaldab ligikaudu 50 grammi valku päevas.
4) Gluteenivaba
Gluteen on nisus, odras, rukkis ja osades teistes teraviljades leiduv valk. Enamus inimeste jaoks ei ole see probleem, kuid väike protsent elanikest on allergilised selle valgu suhtes ning ei talu toite, mis sisaldavad gluteeni.
Gluteenivaba toitumine eirab toite, mis sisaldavad gluteeni – nende hulgas on nisu põhjal tehtud leivad, pastad, eelpakendatud tooted, õlu ja vahel ka kaer. Kaer on tavaliselt gluteenivaba, kuid tihti seda töödeldakse masinatega, mis on kokku puutunud nisuga.
Lubatud toitude hulka kuuluvad oad, seemned, toored pähklid, munad, lihad, kala ja linnuliha (valmistatud paneerimisvahenditeta või teatud eelvalmistatud marinaaditeta), puuviljad, juurviljad ja enamus piimatooteid. Oluline on alati jälgida silte, et veenduda toitude gluteenivabaduses.
5) Madala süsivesiku sisaldusega dieet
Kuigi süsivesikud on peamised organismi toiteallikad ning tasakaalustatud toitumise osad, siis see osa süsivesikutest, mida ei kasutata energiaks, ladustatakse organismis rasvana.
Seega madala süsivesiku sisaldusega toitumine piirab kõrge süsivesiku sisaldusega toite nagu teraviljad, leib, pasta, valge riis, küpsetatud toidud ja sooda. Madala süsivesiku sisaldusega toitumine keskendub tervislikele valgu ja rasva allikatele nagu liha, linnuliha, piimatooted, munad ja mittetärkliselised juurviljad.
Kuigi osad toitumised lubavad ka puuvilju ja täisteravilju, siis kindasti ei tohi süüa ube, leiba, magusat, pastat ja tärkliselisi juurvilju nagu kartulid.
6) Makrobiootiline toitumine
Makrobiootiline toitumis- ja elustiili plaan põhineb iidsetel Aasia põhimõtetel, mida lääne publikule tutvustati Michio Kushi ja George Ohsawa poolt.
Seda toitumist on seostatud südamehaiguse, vähkkasvaja ja diabeedi ennetamise ja ravimisega. Makrobiootilise toitumise eesmärgiks on kindlustada toitainete tasakaal ning see koosneb 40-60% täisteraviljadest, 20-30% juurviljadest ja 5-10% ubadest ja mere juurviljadest.
Kiudaineterikas ning madala rasvasisaldusega, makrobiootiline dieet toetab hooajalist, kohalikku ja orgaanilist toitu alati kui on võimalik.
Võimalusel tuleks vältida liha, loomset rasva, mune, linnuliha, piimatooteid, suhkrut, puuvilja mahlasid, soodat ja kõiki töödeldud, protsessitud ja kunstlikult säilitatud või värvitud toite.
7) Vahemere dieet
Paljude arstide ja tervisespetsialistide poolt üheks tervislikumaks toitumiskavaks peetud Vahemere dieet koosneb erinevatest toitumismustritest, mis eksisteerinud Vahemere ääres tuhandeid aastaid.
Selle regiooni elanikel on märgatavalt madalamad südamehaiguse, vähkkasvaja ja diabeedi haiguste tekkimise näitajad võrreldes USA, Jaapani ja Kanadaga, mida seostatakse omega-3-rasvhapeterikka ja madala küllastunud rasvade toitude tarbimisega.
Vahemere dieet koosneb looduslikest, töötlemata toitudest, mis sisaldavad täisteratooteid, hooajalisi puu- ja juurvilju, avamere kala, kitsepiima, mune, liha ja õli. Toitumine väldib protsessitud ja töödeldud toite.
8) Paleo
Paleoliitilise toitumise eesmärgiks on süüa ainult seda toitu, mida "koopainimesed" oleksid söönud miljoneid aastaid tagasi, enne kui kultiveeriti teravilju ja kaunvilju ning ammu enne seda kui leiutati töödeldud ning pakitud toidud.
Selle toitumise põhi-idee peitub selles, et süües looduslikke toite nagu ulukiliha, kala, juurviljad, mets-puuviljad, munad ja pähklid, viib see parema terviseni. Kui "koopainimene" seda ei söönud, siis siia dieedi hulka see ei kuulu ja kõik!
Toitumise hulka kuuluvad kookose õli, avokaadod, või, oliivid, juurviljad, punane liha, linnuliha, sealiha, munad ja elundid (võimalusel karjamaal kasvatatud ja muruga toidetud), mõned puuviljad ja pähklid. Välja jäävad – rafineeritud suhkrud, mahlajoogid, maisihelbed, teraviljad, kaunviljad ja piimatooted (võile ja ja koorele tehakse erand).
9) Toores toit
Toore toidu dieedi puhul süüakse küpsetamata või töötlemata toitu, nagu värsked puu- ja juurviljad, idud, seemned, pähklid, teraviljad, kuivatatud puuviljad, vetikad.
Teooria kohaselt toidu kuumutamine üle 46 kraadi Celsiuse kahandab toitaineid ja hävitab elavad ensüümid, mis aitavad kaasa seedimisele ja toidu imendumisele. Siiski kasutatakse erinevaid toidu valmistamise tehnikaid, et parandada kindlate toitude seeditavust, nagu seemnete, teraviljade ubade idundamine; puu- ja juurviljade mahlaks tegemine; pähklite ja kuivatatud puuviljade leotamine; toidu dehüdreerimine.
Kuna tuntumad toore toidu dieedid liigitatakse veeganite toitumise alla, siis on tekkinud täiendavaid toitumisviise, mis hõlmavad ka tooreid loomseid tooteid ning liha.
10) Veeganlus
Selle toitumisfilosoofia ning elustiili puhul jäetakse toitumisest välja liha, kala, linnuliha ja muud loomsed tooted ja kõrvalsaadused nagu munad, piimatooted, juust ja mesi.
Veeganid väldivad naha, karusnaha, siidi ja villa kandmist ning hoiduvad kasutamast kosmeetikat ja seepe, mis on valmistatud loomsetest produktidest või katsetatud loomade peal.
Paljud veeganid valivad selle toitumise ja elustiili, sest neile läheb korda loomade eetiline kohtlemine. Teaduslikud uuringud seostavad seda toitumisviisi vähendatud südamehaiguse, käärsoole kasvaja, kopsuvähi, diabeedi, neeruhaiguse, ülepingutuse ja ülekaalulisuse riskiga.
Veeganite toidu puhul on võtmesõnaks varieerumine, et oleks tagatud toitainete tasakaal. Toitudesse saab kaasata puu- ja juurvilju, erinevad rohelisi leherohkeid juurvilju, täisteratooteid, pähkleid, seemneid ja kaunvilju.
11) Taimetoitlus
Taimetoitluse puhul süüakse taimset ning välditakse looma- ja linnuliha ning kala. Paljud taimetoitlased tarbivad piimatooteid ning mõned söövad ka mune. Neid taimetoitlasi, kes söövad nii mune kui ka teisi piimatooteid, kutsutakse lakto-ovovegetariaanlasteks, kuid vaid piimatooteid söövaid laktovegetariaanlasteks.
Taimetoitlased söövad rohkelt puu- ja juurvilju, pähkleid, seemneid, kaunvilju ja täisteravilju. Tasakaalustatud taimetoitlase dieet on tihti madala rasva- ja kolesteroolisisaldusega, mis vähendab südamehaiguste ja diabeedi tekkeriski ning ühtlasi võitleb ülekaalulisuse ja ülekaalulisusega seotud haiguste vastu.
12) Volumeetrikud
Selle toitumiskava kohaselt tuleb süüa vähem kaloreid, kuid toidukoguseid ei pea selle tõttu vähendama. Toitumisspetsialisti Barbara Rollsi poolt loodud toitumiskava näeb ette valida toite, mille kalori tihedus on madal, nagu puu- ja juurviljad, lahjad valgud, rasvavaba piim ja puljong, ning välditakse kõrge kalori tihedusega toite nagu friikartulid, küpsised, pähklid, või ja õli.
Madala kalorsusega toidud sisaldavad tavaliselt rohkem vett ja kiudaineid, mis tekitavad täiskõhutunde. Selle toitumise puhul kaloreid ei loeta, kuid baasteadmised kalorite tiheduse kohta on vajalikud ning see kava rõhutab toidu järgimise olulisust.
Kommentaarid