Kooliminejale on käitumisoskus sama tähtis kui lugemisoskus (1)

Külli Külm, kelle tütar lõpetab Viimsi koolis esimest klassi, räägib, et peamise ettevalmistustöö enne koolitee algust tegi ära lasteaed. Seal õpetati lapsed lugema ja kirjutama, tema tütar käis veel ka eelkooli ettevalmistuskursustel.

Esimese kooliaastakogemuse põhjal ütleb ema, et lapsel, kes pole esimesse klassi minnes veel veerimagi õppinud, läheb koolis raskeks.

"Õpetaja rääkis küll, et kooli tulles ei pea oskama lugeda, aga reaalne elu on see, et lapsed saavad aabitsa kätte ja pea kohe hakkavad lugemistekstid pihta," räägib Külli. Tema laps oli lasteaiast ja eelkoolist saanud piisavad teadmised, seepärast valmistuti suve jooksul kooliks pigem kõike vajalikku soetades: osteti koolitarbeid ja koolivorm ning toodi vastsele koolijütsile kirjutuslaud.

Uue aja lapsed on teistsugused

Ühe Tallinna kesklinna kooli algklasside õpetaja, kes oma nime avaldada ei soovi, usub, et õige ongi, kui lapse viimane koolieelne suvi jääb puhkamiseks ja mängimiseks. Raamatutarkuse tuupimise asemel soovitab ta lastega pigem midagi huvitavat ette võtta ja väljasõitudel käia: "Lapsed õpivad igalt poolt midagi, nii loodusest kui ka muuseumist."

Õpetaja tõdeb, et suur töö laste kooliks ettevalmistamisel tehakse ära lasteaedades. "Au ja kiitus neile!" tunnustab ta. Siiski on tema sõnul väga oluline, et just kodu tekitaks lapses huvi õppimise vastu. "Vanem peaks muretsema ka lapse enesehinnangu pärast. Kui näiteks kõik teised lapsed klassis oskavad lugeda, üks aga ei oska, võib see olla suur löök lapse enesehinnangule," on õpetaja kõrvalt näinud.

Mitmekümneaastane koolikogemus lubab pedagoogil öelda, et lapsed on praegu palju aktiivsemad ja julgemad kui kas või kümme aastat tagasi esimest korda koolipinki istunud põngerjad.

"Kümme aastat tagasi oli laps arglik, kartis aktust ja klammerdus ema külge, nüüd on kõik julged," sõnab ta. "Ka on laste silmaring laiem, suuresti tänu arvutimaailmale."

Siiski on ka murekohti. Vanemad, kes on hõivatud tööl käimise ja raha teenimisega, ei suuda alati oma lastega tegelemiseks aega leida. "Palju on kasvatamatust – lapsi, kelle käitumisele pole üldse mingit tähelepanu pööratud," ütleb pedagoog. "Suhtlemist nii teiste laste kui ka täiskasvanutega tuleks õpetada ikkagi kodus."

Elementaarsed viisakusreeglidki peaksid kooliminejale olema sisse kasvatatud – ennekõike on see tema enda huvides. Pole ju saladus, et heade kommete ja sujuva suhtlemisoskusega lapsel on võõras keskkonnas oluliselt lihtsam hakkama saada.

Lasteaed või esimene klass?

Lasteaiakasvataja Kaia Beres (pildil) räägib samuti, et praeguste koolieelikute suurim probleem on kasvatamatus: "Lapsed ei saa aru, kellega kuidas käituda tuleb, samuti ei oska nad end kontrollida, et koolitunnis 45 minutit paigal püsida."

Kuigi osa lapse kasvatamise tööst teevad ära lasteaednikud, on kodul väga oluline roll. Beresi sõnul võiksid vanemad viia last kinno, teatrisse või muuseumisse, sõita temaga ühistranspordis, käia kontserdil, looduses – et koolieelik õpiks, kuidas ühes või teises kohas käituda. "Lõppude lõpuks peaks kasvatus tulema ikkagi kodust," ütleb ta.

Üks võimalus sotsiaalseid oskusi arendada on ka lauamängude mängimine – sedagi peaksid tegema vanemad koos lastega. "Mõnes peres ei ole lapsed lauamänge näinudki," teab Beres. "Neil on küll legod ja arvutimängud, aga mitte lauamänge – ometi on need äärmiselt arendavad."

Lauamänge mängides õpib laps lisaks lugemisele ja loendamisele ka näiteks teistega arvestama, kaotama ja reeglitest kinni pidama – kõik need on esimestel kooliaastatel väga olulised oskused. Loomulikult on ülimalt tähtis ka lapse ja vanemate koos veedetud aeg.