Veet Mano: eestlastel on palju depressiooni ja vähe armastust (54)

Veet Mano tõusis tähena taevasse pärast "Selgeltnägijate tuleproovi". Nüüd rändab ta mööda maailma, üha sagedamini saab teda kohata ka Eestis. Kuigi eesti keelt Mano veel ei räägi, mõistab ta eestlaste rahvuslikku olemust ja mõttelaadi.

Looduskaunis Taevaskoja puhkekeskuses oli läinud nädalavahetusel sootuks teistsugune elu. Üle poolesaja laagrilise Eestist ja Lätist olid Veet Mano käe all otsimas seda, mis aitab leida ja tuua oma igapäevaellu uut värsket energiat. Pühapäeva hommikuks moodustasid laagrilised juba kokkuhoidva pere.

"Ma soovitan lihtsalt olla avatud suhtumisega ja julgeda proovida uusi asju, mis võivad tuua endaga kaasa palju positiivset," ütleb üks laagri korraldajaid, Seeda Randroo. "Julgen seda soovitada, tuginedes iseenda kogemustele ning nähes seda ka teiste inimeste pealt, kes on laagrites käinud. Elu muutub, sest tekib uus väljavaade iseendale."

Armastus on liikumine

Osho meditatsioonitehnikad on just seepärast head, et nende kaudu muutub elu tunduvalt nauditavamaks, õnnelikumaks. Asja olemusest aru saamiseks on vaja aega, samas kui kiirus kütab takka. Isegi poolskeptikuna tuleb tunnistada, et see toimis tõepoolest: pelgalt Veet Mano pilgul on rahustav toime, pühamehe kallistus aga on nii isetu ja samal ajal nii energeetiline, et korraga käib nagu 220 volti kehast läbi, patareid saavad hoobilt laetud.

Ent küsimuste küsimuseks jäi ikkagi see, mis imenipiga saab üks jumala asemik maa peal kaerajaani-usku eestlased armastuse väravast läbi kõndima innustada, kõiki neid silitusi ja kallistusi tegema panna. Säravil silmi, tugevamad nõrgematele toeks.

Tervendaja sõnul on just armastus kuldseks võtmeks heale elule. See on sama, kui õide puhkenud loodus me ümber. Mida rohkem on armastust, seda parem on ka elu.

"Õnnelik on vaid see, kes suudab endast armastust välja anda, seda teistele jagada," ütleb Veet Mano ning hajutab vähimadki kahtlused, et pikad emotsionaalsed laagripäevad ja sajad kallistused võiksid tema vaimu-füüsist nõrgestada.

Eesti tervendajad enamasti ei räägi armastuse defitsiidist ega erguta kedagi kallistama. Sarnaselt Manoga püüavad nemadki klientide haigeid hingi lappida ja füüsilist keha parandada. Kumb jääb haigeks enne, vaim või keha? Veet Manol on selle kohta oma versioon: "Mõnikord haigestub füüsiline keha enne, paljuski oleneb haigusest – põhjuseks võivad olla autoimmuunsed haigused või ka söömisega seotud haigused."

Rääkides eestlastele iseloomulikest haigustest, ei pea Veet Mano selja- ja kaelavalu sugugi meie rahvuslikuks eripäraks, see on ülemaailmne probleem: liiga palju istumist, vähe liikumist ning vale toitumine. See on gavitatsioon, mis rõhub kõike allapoole. Kõik elav, mis eksisteerib gravitatsioonijõul, seda ohustab ka valu kaela- ja seljapiirkonnas.

Ise enda tervendajad

Veet Mano ei kasuta enda kohta sõna "selgeltnägija", kuigi tervendajal on võime näha inimest pealt ja seest: "Ma vaatan inimest ja näen tema potentsiaali. Samas näen seda, mis hoiab inimest tagasi kõike seda kasutamast, milleks ta tegelikult võimeline on. Vahel on põhjuseks emotsioonid, mõnikord füüsiline tervis. Mõni inimene kannatab sellepärast, et ta toitub valesti, aga ta ise ei teagi seda."

Sümpaatne on Veet Mano puhul see, et tervendaja ei pea ennast jumalaks ega ürita inimesi sõrmenipsuga terveks teha. Mano ulatab piltlikult öeldes õnge, millega saab igaüks ise oma kuldkalakest õngitseda. Ehk siis laagris õpitut kodus järgida. Naerda nagu laps ning pidada jonniva kaasaga maha korraliku padjasõja. Peaasi, et solvumine ei jääks organismi sappi ega hinge viha koguma.

"Eestlaste seas on palju depressiooni ja vähe armastust. Sageli tuntakse end üksiku ja ebakindlana, tuntakse end nii ka perekonnas." Kuid tervendaja lisab, et olemuselt on eestlased väga südamlikud ja sõbralikud.

Kairi: tänu Manole pole rahusteid vaja!

"Hästi mõnus rahu ning üldse on meditatsiooniga väga palju muutunud. Äratundmine tekkis esimeses rühmamediteerimises, esimesel kohtumisel Manoga. Võin öelda julgelt, et 180 kraadi olen täiesti teine inimene," räägib vabakutseline kunstnik Kairi, kes mõni aeg tagasi on raskel kujul aneemiat põdenud ja seejärel tugevas depressioonis olnud.

Halvenesid suhted kodustega, raviarst kahtlustas ärevushäireid. Täna on suhted lähedastega elu parimad ning Kairi on kunstnikuna vägagi tegus. Tegeledes Osho aktiivse meditatsiooni ja Mano energiaharjutustega, hakkasidki energiaid liikuma ja toimus puhastumine seiskunud emotsioonidest.

"Unustage jäätis, rammus juust ja vahukoor!"

Vürtsikas köögiviljasupp, aedoasalat, sidrunivesi ning värske puuvili kuuluvad Veet Mao menüüsse ning seda sama liha- ja suhkruvaba toitu sõid Taevaskojas ka kõik laagrilised. Muuseas peale liha ei tarvita tervendaja ka mett ega piimatooteid.
"Lehma võite vaid taga ajada ja kui olete ta kätte saanud, laske uuesti lahti. Ärge hakake teda lüpsma, sest piima teie organism ei vaja." Nii et unustage jäätis, rammus juust ja vahukoor. Vahel võite endale lubada tüki kitsejuustu või maitsestamata jogurtit.