Uudised

Lugu ilmus esmakordselt 2013. aasta maikuu Tervis Plussis.

Virgutust kärssavatele ajudele 

Triinu Entsik-Grünberg, Südameapteegi peaproviisor, 9. juuni 2015, 17:23
Foto: PantherMedia / Scanpix
Õppureid ootavad eksamid, töölkäijatel on jäänud veel mõned kuud kauaoodatud suvepuhkuseni. Millest otsida abi, et hoida meeled virgena ja mõtted teravana? Abiks võib olla "ajuvitamiin" letsitiin.

Mis on letsitiin?

Samal teemal

Letsitiin on rasvadega sarnanev aine ja eluliselt tähtis rakkude koostisosa. Selle toel toimub kõikide elusrakkude kasv, küpsemine ja toimimine. Täie tervise juures oleva ja mitmekülgselt toituva inimese keha suudab ka ise piisavalt letsitiini toota. Samas pärsivad vananemine ja ka dieedi pidamine organismi võimet end letsitiiniga varustada, samuti kasvab nii füüsilise kui ka psüühilise koormuse korral organismi vajadus selle aine järele.

Esimest korda tuvastati letsitiin munakollasest ja selle järgi sai ta ka nime – lecithos tähendab kreeka keeles munakollast. Kõige rohkem leidubki letsitiini munakollases. Samuti leidub seda maksas, pähklites ja petipiimas. Kõige rohkem kasutatakse sojaletsitiini, kuna see on kergelt ja soodsalt kättesaadav. Uuringutega on kindlaks tehtud, et taimset päritolu letsitiini toime on loomsega võrreldes efektiivsem.

Milleks vajame?

Letsitiini kasutatakse paljudes valdkondades ja mitte kõik neist otstarvetest ei ole seotud inimese tervisega, aga kõige olulisem mõju on sel ainel siiski meditsiinis. Kliinilised testid on kindlaks teinud letsitiini positiivse mõju ajufunktsioonidele, närvisüsteemile, maksale ja veresoonkonnale.

Letsitiini mõju ajule ilmestab kõige enam see, et 30% sellest “ajuvitamiinist” paiknebki meie ajus. Letsitiin täidab seal väga olulist rolli ainevahetuses, varustades lihaseid ja närvikudesid hapnikuga ning olles abiks närviimpulsside edastamisel. Seeläbi on letsitiinile omistatud mälu halvenemist aeglustav ja isegi mälu taastav toime. Samuti arvatakse sel olevat seniilsust ja Alzheimeri tõbe ennetav mõju.

Et letsitiinil on eluline roll ajufunktsioonides ja närvides, võib selle puudus tekitada kroonilist väsimust, keskendumishäireid ja ärrituvust. Veresoonkonnas põhjustab letsitiinipuudus rasvade ainevahetuse häireid ja tõstab halva kolesterooli taset.

Kuna ka sapikivid koosnevad suurelt jaolt kolesteroolist, aitab letsitiin rasvade hea sidujana neid ära hoida. Lihtsustades rasvade emulsiooni kaudu nende väljaviimist kehast, võib letsitiin ära hoida maksa rasvumist. Lisaks aitab see ka maksafunktsioone taastada, toetades mürkide väljutamist. Samuti on letsitiinist palju abi rasv-lahustuvate A-, D-, E- ja K-vitamiini lahustumisel organismis ning seeläbi nende paremal omastamisel.

Kui on puudus?

Otsides väsimusele ja tähelepanuhäiretele leevendust, peaks teadma, et letsitiini tõeline mõju ei saabu üleöö, vaid efekti saavutamine võtab vähemalt kuu. Soovituslik letsitiinipreparaadi tarvitamise aeg ongi tavaliselt 4–8 kuud ja seda manustatakse kindlasti kuuridena, mitte pidevalt ja aasta ringi.