Uudised

Ida-Virumaa lapsi ohustab põlevkivi kaevandamise tõttu astma ja allergiline nohu (1)

Toimetas Silja Paavle, 8. juuni 2015 15:22
Ojamaa põlevkivikaevandusFoto: LIIS TREIMANN
Kuigi aastate jooksul on Ida-Virumaa keskkonnaseisund oluliselt paranenud, näitavad Statistikaameti andmed, et Ida-Virumaal sündinud lapse oodatav eluiga on pea viis aastat väiksem kui Tartus või Tallinnas sündinud lapsel.

Homme, 9. juunil tutvustatakse Rakveres Aqva Spas toimuval seminaril projekti „Põlevkivisektori tervisemõjude uuringu" tulemusi. Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega kaasnevad mõjud elanikkonna tervisele.

„Värsked tulemused näitavad, et Ida-Virumaa elanike tervislik seisund on mitmete näitajate poolest halvem kui mujal Eestis ja selle ühe tõenäolise põhjusena võib välja tuua põlevkivi sektori mõju," ütles uuringu läbiviimist koordineerinud Terviseameti peadirektori asetäitja Jelena Tomasova. „Samas pole mõju ulatust võimalik täpselt määrata, kuna vaadeldud piirkonnas on tegemist komplekssete probleemidega," lisas Tomasova.

Uuring tõi välja Ida-Virumaa elanikkonna mure oma keskkonna ja tervise pärast. Täiskasvanute seas läbiviidud küsitlusest ilmnes, et enam kui 10% elanikest peab õhusaastet talumatult häirivaks ning pooled vastanutest peavad õhusaastet suureks ohuks nii enda kui oma pere ja lähedaste tervisele. Veerand uuringus osalenutest tunnevad tihti õhus ebameeldivat lõhna ning pea poolte vastanute sõnul kasutavad nad joogiks kas pudeli- või keedetud vett.

Kuigi aastate jooksul on Ida-Virumaa keskkonnaseisund oluliselt paranenud, näitavad Statistikaameti andmed, et Ida-Virumaal sündinud lapse oodatav eluiga on pea viis aastat väiksem kui Tartus või Tallinnas sündinud lapsel. Antud projekti käigus viidi läbi ankeetküsitlus laste tervise kohta ning kliinilised hingamisfunktsiooni uuringud enam kui 1000 koolilapsel Ida- ja Lääne-Virumaal.

Saadud tulemusi võrreldi Tartumaa laste analoogilise uuringu tulemustega, millest selgus, et Ida-Virumaal on oluliselt kõrgem astma ja allergilise nohu levimus. Igal neljandal lapsel oli kõrgenenud hingamisteede põletiku marker, mis on oluline astma ja selle riski tunnus.
Piirkonnas, kus välisõhus esineb enam benseeni, fenoole või formaldehüüdi on elanikel suurem risk hingelduse ja pikaajalise köha tekkeks ning südamehaiguste, s.h südameinfarkti esinemiseks. Läbiviidud vähiregistri uuringus (vaadeldud periood 1992-2009) ilmnes, et Ida-Virumaa põlevkivisektoriga otseselt seotud omavalitsusüksustes on suurem haigestumus kopsuvähki kui muudes Eesti piirkondades keskmiselt.

Joogivee uuringu tulemused näitasid, et ühisveevärgi vesi vastab nii mikrobioloogiliste kui ka keemiliste näitajate osas joogivee kvaliteedinõuetele ning on pideva järelevalve all. Individuaalsete puurkaevude ja salvkaevude joogivee kvaliteet võib aga olla põlevkivitööstuse reostusainete poolt potentsiaalselt ohustatud, kuna suur osa erakaevudest toituvad reostuse eest kaitsmata pinnase ja madalamatest põhjaveekihtidest. Samas võib suurema ohuna välja tuua erakaevude mikrobioloogilise reostuse, mis ei ole seotud põlevkivitööstusega.

"Uuring kinnitas, et meil tuleb veelgi enam tähelepanu pöörata Ida-Virumaalaste terviseprobleemidele, mis tulenevad nii keskkonna saastatusest, kui ka psühhosotsiaalsest keskkonnast ja negatiivsest tervisekäitumisest," ütles analüüsi juhtinud Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsent Hans Orru. „Teisalt on muidugi selge, et sotsiaalmajanduslikust seisukohast on põlevkivi sektor piirkonnale hädavajalik," lisas Orru.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud ning Terviseameti koordineerimisel koostöös Tartu Ülikooli ja teiste koostööpartneritega valminud uuringu tulemusi tutvustaval seminaril arutatakse ühiselt nii otsustajate, ettevõtjate kui kohalike omavalitsuste esindajatega, kuidas Ida-Virumaal ilmnenud probleemidele paremini läheneda, et elanikkonna tervis paraneks.