Ilusad jalad, kerge samm - pole just lihtne ülesanne! (2)

“Pärast veenilaiendite lõikust ütlevad inimesed sageli, et enesetunne on muutunud paremaks – ning mitte üksnes jalgades, vaid nad tunnevad end paremini üle kogu keha,” kinnitab Ida-Tallinna keskhaigla veresoontekirurg Argo Aru. Põhjus on lihtne ja loogiline.

“Enesetunne on hea, sest süda töötab efektiivsemalt,” selgitab dr Aru ja lisab, et paljud patsiendid, keda veenilaiendid vaevavad, tunnevad end juba siis paremini, kui on hakanud ravisukki kandma – hästi toimivad tugisukad ei lase venoossel verel jalgadesse koguneda ja parandavad vere ringvoolu.

Veenide kaudu voolab veri elunditest ja kudedest südamesse tagasi. Jalaveenid peavad töötama raskusjõule vastu: veri peab voolama altpoolt üles. See on võimalik tänu jalalihastele, mille kokku­tõmbed verd ülespoole suruvad.

“Säärelihas on nagu teine süda, mis aitab pumbata venoosset verd tagasi südame poole,” ütleb dr Aru. Verel ei lase allapoole vajuda veenides asuvad klapid.

Kui veri sooneseintele rõhub, kaotavad veeniseinad tihti oma elastsuse ja venivad välja ning tekivadki veenilaiendid ehk varikoos. Veen muutub looklevaks ning ka veeniklappide tegevus häirub. Veri hakkab teatud veeni osades vastupidises suunas voolama ja venoosse vere äravool jalast südame suunas on takistatud.  

Teine veenilaiendite põhjus võib olla veenipaisust tingitud süvaveenisiseste klappide kahjustumine. Seda põhjustab tihtipeale põletik. Ka sel juhul tekib vere valesuunaline vool ja pais jala veenides, mille tagajärjel veen laieneb.

Palju veenilaiendeid pole tervisele hea, sest vere hulk, mis veenilaienditesse jääb, on suur.

“Sellisel juhul liigub teatud osa verd aeglasemalt, südame töö muutub ebaefektiivseks,” räägib dr Aru. Kas veenilaiend võib põhjustada tervisele üliohtlikku verekalgendit ehk trombi? “Jah ja ei. Ühest küljest ei saa veenilaiendid kuidagi trombi põhjustada, sest tegu on eeskätt sidekoehaigusega. Samas, kui on kaasnevaid nähtusi (nt verehüübimishäired, üldhaigestumine, traumad, pikka aega sundasendis olek) ja soodustavaid tegureid, on trombil veenilaiendis tõepoolest mugav tekkida.”

Nii et veenilaienditesse tasub suhtuda igas mõttes tõsiselt ja ka väiksemaid veenilaiendeid peab ravima.

Kolme laadi laiendid

1. Kapillaarsed ehk pindmised veenilaiendid (nn ämblikneevus) üldiselt vaevusi ei põhjusta. Üksikutel juhtudel laienevad kapillaarid nii suureks, et nendest tekivad nahast kõrgemad kapillaarsed laiendid. Selle staadiumi tekkimist tuleb vältida.

Ravi: süstid ehk skleroteraapia. Kõrvaldamist vajavad kapillaarsed veenilaiendid üksnes kosmeetilistel põhjustel. Põhiline raviviis on spetsiaalse lahuse või vahu süstimine kapillaaridesse ehk skleroteraapia. Süstide toimel kleepuvad kapillaaride seinad omavahel kinni, nad kootuvad. Süstid on vähe­valulikud, kuid mida peenemad sooned, seda ebamugavam süst kapillaarsesse veenilaiendisse siiski on.

Pärast sklero­teraapiat tuleb kanda paar nädalat tugisukki, et vähendada verevalumeid ja suurendada protseduuri efektiivsust. Kuu aega ei tohi päevitada, sest tekib liigne pigmenteerumine. Paari nädala jooksul on keelatud suur füüsiline koormus ja kuumaprotseduurid (nt saun).

2. Nahaalused veenilaiendid on läbi naha nähtavad, kuid veel väga suuri mügarikke ei põhjusta. Esialgu on probleem kosmeetiline, kuid kui nahaalused laiendid edasi arenevad, häirib see suuresti venoosset verevoolu – see ei ole tervisele hea. Nahaaluste veenilaienditega on tunda jalgade kiiremat väsimist, õhtusi krampe, rahutustunnet jalgades. Vahel, kui nahaaluseid laiendeid on hästi palju, võib tekkida ka õhtune jalgade paistetus. Selliste veenilaienditega tuleks kindlasti midagi ette võtta.

Ravi: sukad, süstid või miniopp. Esialgses staadiumis võib kanda ka tugisukki, mis olukorda leevendavad. Nahaalustest veenilaienditest vabanemiseks on sobiv meetod skleroteraapia. Kui seda tüüpi laiendid kasvavad juba üsna suureks, on mõeldav ka kirurgiline ravi. Kasutatakse miniflebektoomia meetodit, kus imepisikeste aukude kaudu kõrvaldatakse laienenud veene.

3. Klassikaline varikoos ehk n-ö suured veenilaiendid on kas naha­aluste veenide põhitüvede või nende harude laiendid. Neid on naha peal näha ja tunda. Ükskõik kas tegu on veeni põhitüve või harude varikoosiga, on see tervise seisukohast väga oluline probleem, mis vajab lahendust.

Ravi: kirurgia või kombineeritud meetodid. Üldjuhul tehakse patsiendi veenidele ultraheliuuring, mille alusel saab valida parima ravi – tihti on kõige parem eri meetodite kombineerimine. Väga sageli kasutatakse kirurgilist ravi. Klassikalise veenikirurgia meetoditega eemaldatakse nahaalune veeni põhitüvi. Miniflebektoomia käigus eemaldatakse üsna pisikeste lõigete kaudu kahjustunud veenid. Samuti kasutatakse skleroteraapiat.

Varikoosi ravis kasutatakse ka lasereid, soonte sulgemist raadiosagedusliku voolu abil, ka spetsiaalset liimi, kuuma auru. Nende kõigi puuduseks on kallis hind, kuid eeliseks lühem taastumisaeg võrreldes klassikalise operatsiooniga. Siiski tuleb tihti ka tänapäevaseid meetodeid kombineerida kirurgilise ravi või skleroteraapiaga.

Skalpelliga või ilma?

“Mittekirurgilised meetodid ei sobi kindlasti kõigi veenilaiendite korral, nendega saab ravida ainult üht konkreetset tüüpi veenilaiendit – veeni põhitüve laiendit – ja seda ka osaliselt ning sellistel juhtudel, kui on võimalik sondi sisse viia,” kirjeldab dr Aru. “Kui veen on hästi käänuline ja väga laienenud, siis pole seda alati võimalik teha.”

Haigekassa rahastab üksnes kirurgilist veenilaiendite ravi.

“Praegu valib inimene seetõttu sageli operatsiooni, kuigi võib-olla annaksid parema efekti teised meetodid,” tõdeb arst.

Mittekirurgilisi protseduure on vaja teha korduvalt. “Nende meetodite puhul jäetakse veen alles. Seda töödeldakse, veen n-ö kleepub kokku ega ole enam laienenud. Paraku võitleb organism ikkagi sellele justkui vastu, veenid taastuvad ja protseduure on vaja teatud aja pärast korrata. Kirurgilise operatsiooni käigus on haige veen eemaldatud, veenilaiend ei saa taastuda.”

Tõde on esialgu see, et veenilaiendeid ei ravi välja ükski neist meetoditest, sest laiendeid põhjustav sidekoe nõrkus on inimesele sünniga kaasa antud – see jääb alatiseks alles ja samamoodi püsib ka uute veeni­laiendite tekke oht.

“Peab lihtsalt arvestama, et aastate, aastakümnete pärast võib vaja olla uusi operatsioone või protseduure,” lausub dr Aru.

Millal uus operatsioon aga vajalikuks osutub, sõltub sellest, missugused sooned on pärilikkus inimesele andnud, kui suur koormus jalgadele langeb, missugune on kehakaal. Palju oleneb ka esimese ravi või operatsiooni kvaliteedist ja ka sellest, millal on ravi alustatud.

Kas opp on valus?

Operatsioonijärgne valulikkus võib olla väga erinev: mõnikord tehakse lõikuse käigus vaid üks kriips, aga mõnikord vajavad veenilaiendid ka terve tunni kestvat lõikust kogu jala ulatuses, sellest taastutakse kuu aega.

“Ka inimeste valutundlikkus on erinev,” teab dr Aru, “mõni inimene põeb mitu nädalat, samas on teine juba paari päevaga jalul ja reibas. Siin oleneb palju ka mõtlemisest: kui mõistad, et operatsioon on vajalik ja sellest endale probleemi ei tee, saad paremat leevendust, taastud kergemini.”

Pärast operatsiooni on kuu-poolteise jooksul väga tähtis kanda ravisukka.

Tänu toetavale sukale ei teki nii palju väikeste kapillaaride traumasid. Ravisukk aitab vältida ka uute veeni­laiendite moodustumist. “Pärast lõikust on koormus teistele veenidele esialgu suurem ja suurem on ka uute veenilaiendite oht. Ravisukk toetab, aitab verd jalast ära viia, nii ei teki uusi laiendeid,” selgitab arst.

Mida varem, seda parem

Kui protseduuri või operatsiooni järel tekib uusi laiendeid, tuleb kohe uuesti arsti poole pöörduda. Uute veenilaiendite teke on paraku loomulik – kellel kiiremini, kellel aeglasemalt. Enam ohustatud on inimesed, kes seisavad pidevalt jalgadel, või ka istuva töö tegijad, kes on tundide viisi paigal, sest nende säärelihas ei tööta ega pumpa verd südame poole.

Siiski võivad tagasi tõmbuda raseduse ajal tekkinud veenilaiendid pärast sünnitust: kui koormus langeb ära, tõmbub ka veen endisesse suurusesse tagasi. Veenilaiendite korral on raseduse ja sünnituse ajal väga oluline kanda tugisukki – juba sellepärast, et muid ravimeetodeid rakendada on keeruline.

Tee seda kodus!

Kui jalgadel on veenilaiendid, tulevad kasuks:

✔ igasugune liikumine,

✔ jaheda vee protseduurid,

✔ ujumine,

✔ mõõdukas jalgrattasõit,

✔ võimlemine,

✔ sügav sisse-väljahingamine – see aitab venoossel verel südamesse tagasi voolata.

✔ Kreemita jalgu apteegi käsimüügis olevate salvide-kreemidega. Kreemidel veenilaiendeid raviv toime küll puudub, kuid need pakuvad leevendust vaevustele. Samuti on käsimüügisalvid jm abivahendid näidustatud veenipõletike korral.

✔ Kanna tugisukki: algstaadiumis veenilaiendite korral sobivad profülaktilised sukad, suuremate veenilaiendite korral ravisukad, õige toote aitab valida arst.

✔ Väldi suuri raskusi, ka teatud treeninguelementidega (nt kükid raske kangiga) tuleb olla ettevaatlik.