Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
25. juuni 2015, 15:26

Lugu ilmus esmakordselt 2010. aasta juunikuu Tervis Plussis.

Hemorroidid ja anaallõhed lõplikult minema! (13)

Tähtsusetuks ja banaalseks peetud haiguste, hemorroidide ja anaallõhede kohta levib igasugu kuulujutte: et nende raviga saab igaüks ise hakkama või et valud ja vaevused ei kao ka pärast operatsiooni. Kui aga pärast iga tualetiskäiku peab pikka aega voodis lebama ja valude vaibumist ootama, võtab see kogu elurõõmu.

Kuigi massiteabevahendites levib hulgaliselt kiitvaid reklaame salvide, küünalde ja muude imevahendite kohta, pikendab iseravimine tervenemisprotsessi. Haige ei pruugi ka täpselt aru saada, kas ta kannatab hemorroidide või hoopis anaallõhede all. Mitte igaüks ei söanda oma murega kohe arsti poole pöörduda. Kardetakse valu, ebamugavustunnet ja väljavaade lebada oma niigi painava haigusega veel haiglavoodis ei tundu kuigi meeldiv.

Paraku teavad vähesed, et tänapäeva meditsiin võimaldab piinlikke probleeme lahendada vähetraumaatiliste meetoditega. Need on peaaegu valutud ega nõua tavaliselt ka haiguslehele jäämist. Euroopas ja Ameerikas ravitakse sel moel terveks kuni 75% hemorroidide ja anaal­lõhede all kannatavatest patsientidest.

Pärast protseduuri koju!

Vähetraumaatilised ehk miniinvasiivsed meetodid on hemorroidisõlmede lateks­ligeerimine (veresoone ligatuuriga sulgemine) ja skleroteraapia, mida kasutatakse sisemiste hemorroidide korral. Kumba meetodit rakendada, otsustab kirurg pärast patsiendi ülevaatust ja haiguse staadiumi tuvastamist.

Sisemiste hemorroidisõlmede lateks­ligeerimine tehakse spetsiaalse seadmega. Pärast lateksrõnga paigaldamist hemorroidisõlmele sõlm kuivab ja tuleb 3–5 päevaga ära. Jämesoole seinale jääb vaevumärgatav haav, mis kaob peagi täielikult.

Skleroteraapiat kasutatakse põhiliselt hemorröa tekke algstaadiumis, kui komud ei ole veel moodustunud või on väga väikesed ja ainsaks kaebuseks verejooks soole tühjendamise ajal. Sõlmede piirkonda viiakse spetsiaalset preparaati Sclerosant, mis kutsub esile hemorroidaalsete veenide seinte kokkukleepumise. See protseduur on valutu ja kestab kõigest paar minutit.

Välised hemorroidid eemaldatakse pärast sisemiste sõlmede kõrvaldamist. Selleks tehakse kohaliku tuimestusega mõned väikesed lõiked. Mingeid valuaistinguid ei ole tunda – ainus ebamugav toiming on tuimestav süst. Pärast protseduuri võib rahulikult koju jalutada.

Anaallõhedel teistsugune ravi

Kui hemorroidide korral on kõik suhteliselt lihtne ja ettenähtav, siis anaallõhe kohta ei saa seda kahjuks öelda. Sageli peetakse valu ja verejooksu pärakust üheks hemorroidide ilminguks ja vaid vähestele tuleb pähe, et probleem võib peituda anaallõhes, mis nõuab sootuks teistsugust ravi.

Kui hemorröa on pärasoolehaiguste hulgas esikohal (34–41%), siis anaallõhed on koliitide järel kolmandal kohal (12%). Anaallõhed ei põhjusta hemorroididest vähem kannatusi. Sümptomid on pidev valu soole tühjendamise ajal ja pärast seda ning sageli aneemiani viivad verejooksud. Piinad kestavad mitu kuud. Arstile minnes tehakse esmalt selgeks, kas tegemist on ägeda või kroonilise lõhega.

Laseri ja Botoxi abil

Äge anaallõhe kasvab kinni 6–8 nädalaga ligi 90% patsientidel. Verejooksude lõpetamiseks ja kudede kinnikasvamise soodustamiseks on soovitatav lõhe servi ja põhja laseriga töödelda. Ravimitest kasutatakse spetsiaalseid retseptisalve ja -küünlaid.
Siiski tekib väikesel osal, ligi kümnel protsendil ägeda anaallõhega patsienti-
del krooniline anaallõhe. Seda esineb  2–2,5%-l täiskasvanutest.

Äge anaallõhe läheb üle krooniliseks sisemise pärakusulguri püsiva spasmi foonil, millest vabanemine on lõhe kinnikasvamisel võtmeprobleem. Pärakusulguri spasm takistab piirkonna vereringet ja häirib seega lõhe kinnikasvamist. Ehkki varem kasutati spasmide leevendamiseks sageli sfinkterotoomiat (sfinkteri ehk pärakusulguri osalist eemaldamist), põhjustas see pahatihti gaasi- ja soolestiku­sisu pidamatust, seepärast pöördutakse praegu üha sagedamini sfinkteri toonuse tõstmiseks medikamentoosse ravi poole.

Laia rakendust on leidnud ka nitroglütseriini sisaldavad salvid, samuti Botoxi-süstid sfinkteri piirkonda. Ühe Botoxi-süsti toime kestab 2–3 kuud. See võimaldab luua tingimused kroonilise anaallõhe püsivaks kinnikasvamiseks. 80–90%-l patsientidest kasvab lõhe kinni kolme kuuga.

Seejuures esinevad vaid harva ja vähesel määral sellised kõrvaltoimed nagu gaaside ja soolesisu osaline pidamatus. Botoxi kasutamine krooniliste anaallõhede laserravis annab lõpliku tulemuse ja aitab kiiremini paraneda. Mida varem haige kirurgi poole pöördub, seda kiiremini ja väiksema vaevaga on võimalik hemorroide ja anaallõhet ravida.