Seksuaalvägivallale ei ole õigustust (44)

Eesti Seksuaaltervise Liit alustab juulis seksuaalvägivalla ennetuse ja nõustamise kampaaniaga. Kampaania raames viiakse 8. juulil kell 14 Tallinna Tammsaare parki seksuaalvägivallavastase voodi, jagatakse tasuta T-särke ja küsitletakse möödujad seksuaalvägivalla teemadel.

Kampaania eesmärgiks on informeerida ühiskonda seksuaalvägivalla olemusest ja lubamatusest, muuta levinud väärarusaami ja ohvreid süüdistavaid hoiakuid ning teavitada abi saamise vajadusest ja võimalustest seksuaalvägivalla ohvritele.

Seksuaalvägivalla ennetuse ja nõustamise avaliku kampaaniaga rõhutame, et seksuaalvägivallale ei ole ühtegi õigustust. Vaatamata sellele, kas huuled olid punaseks värvitud, minikleit oli seljas või oldi alkoholi tarvitanud - seksuaalvägivallale ei ole vabandust. Vastutus seksuaalvägivalla eest lasub alati selle toimepanijal, mitte ohvril.
Made Laanpere, naistearst ja Eesti Seksuaaltervise Liidu ekspert: „Seksuaalvägivalda, sh vägistamist kogevad nii naised kui mehed, kuid enamik seksuaalvägivalla ohvritest on naised. Alates 15. eluaastast on seksuaalvägivalda kogenud 13% naistest. Kolmveerandil juhtudest on toimepanija varasemast tuttav inimene nagu näiteks praegune või varasem paarisuhtepartner. Seksuaalvägivald on samas varjatud probleem, politseistatistika registreeris 2014. aastal vaid 149 vägistamisjuhtumit. Seksuaalvägivalla ohvrid kardavad või häbenevad abi otsida. Märkimisväärne on, et kui Euroopa Liidus keskmiselt pöördus abi andva organisatsiooni poole oma kõige tõsisema füüsilise või seksuaalse vägivallajuhtumi tõttu iga viies naine, siis Eestis iga kümnes. Seksuaalvägivalla ohvritest on neid, kes abiandvate organisatsioonide poole ei pöördu, Eestis oluliselt enam kui Euroopa Liidus keskmiselt. Abi otsinud ohvrid pöördusid kõige tõenäolisemalt tervishoiuasutusse (Eestis 23% ja EL-s 34%) ja alles seejärel politseisse (vastavalt, 10% ja 15%), ning vähemal määral pöörduti ohvriabisse (4%), juristi poole (2%) või sotsiaalabiasutusse (1%). Vähese pöördumise põhjuseks lisaks häbile ja piinlikkusele on ka teadmatus abiandjate olemasolust või vähene usk, et midagi nende heaks saab teha."

„Seksuaalvägivallale tuleb senisest oluliselt rohkem tähelepanu pöörata, sest see põhjustab märkimisväärset tervisekahju", ütles naistearst ja Eesti Seksuaaltervise Liidu ekspert Kai Part ja jätkas: Lisaks võimalikele vigastustele ja suitsiidiohule on ohvrid ohustatud kroonilistest valusündroomidest, nakatumisest seksuaalsel teel levivate haigustesse, sh HIVi, soovimatutest rasedustest, akuutsetest ja pikaajalistest vaimse tervise probleemidest (sh post-traumaatilise stressi sündroom, ärevushäired, depressioon jm). Praegu pöörduvad osad ohvrid kuid või aastaid pärast juhtumit, põhjuseks erinevad vaimse ja füüsilise tervise või sotsiaalse toimetuleku probleemid (sh sõltuvusainete kasutamine, riskikäitumine, võimetus jätkata tööd ja õpinguid). On teada, et aasta jooksul pärast vägistamist tõuseb arsti külastamise tõenäosus 50%, kuigi enamik ohvritest ei avalikusta oma traumat. Mida nooremana on seksuaalvägivalda kogetud, seda rängemad jäljed jätab see inimese ellu.

Oma kampaaniaga soovime anda selge sõnumi, et seksuaalvägivald on lubamatu ükskõik, millises situatsioonis ning et on olemas abi neile, kes sellise kogemuse oma ellu on saanud"

„Kahjuks on Eesti ühiskonnas levinud hoopis seksuaalvägivalla ohvrit süüdistav hoiak. Me soovime seda muuta, sest ükskõik, millised võivad olla seksuaalvägivallatseja õigustused ja vabandused, seksuaalvägivallas on süüdi ainult vägivallatseja, mitte kunagi ohver" ütles Eesti Seksuaaltervise Liidu projektijuht Kristina Papsejeva.