Nälg teeb närviliseks ehk milliste tervisehädadega riskid kaalu kiirelt langetades? (3)
• Nälg teeb närviliseks ja haigustele vastuvõtlikumaks. Ennekõike seetõttu, et nälgimine ei ole loomulik seisund vaid pigem enese piinamine, inimene muutub selles olukorras pahuraks ja kergesti ärrituvaks. Stress pole aga ainult psüühiline seisund: stress on keeruline biokeemiline protsess, mis muu hulgas kahjustab ka inimese immuunsüsteemi.
• Maoprobleemid. Inimorganism on harjunud teatud perioodilisusega. Näiteks sellega, et hommikuti, lõuna ajal ja õhtu eel saab süüa. Ärganul hakkab toidu ootuses erituma rohkem maomahla ja ka soolestik liigutab end erutatult kohe tuleb võileib ja kohv. Kui oodatuid aga ei saabu, muudab töötu maomahl paratamatult mao happesust. Terve ja tugeva inimese magu suudab nädalakese nälgimist üle elada küll ja liigse maohappe neutraliseerida. Aga kui dieedipidaja maol on juba väike tõbi küljes, võib kasutamata maohape põhjustada kõhuvalusid ning ebamugavaid ja -viisakaid röhatusi.
• Kehas tekib mürgitusseisund. Peale selle, et rasvkude seob vett, töötab ta ka ohtlike ainete lahustina või nii-öelda vanglana. Skeem on lihtne: rasvkude ehitab kahjulike ühendite ümber pekiseina, nii et iga mürgipiisake istub eraldi kambrikeses. Kui rasvkude nälgimise tagajärjel kiiresti kaob, pääsevad mürgid korraga välja – nagu oleks vanglas amnestia. tulemusena on kehas palju pahandust kuni võimaluseni vähktõppe haigestuda välja. See on üks põhjus, miks kiiresti saleneja peab ohtralt jooma – nii saavad jäägid, mis rasvast vabanevad, ruttu organismist välja.
• Vitamiinipuudus. Rasvkude on oluline ka rasvlahustuvate vitamiinide A, D, E, K omandamiseks. A-vitamiin näiteks on tähtis nägemisele ja ainevahetusele, D-vitamiin on vajalik luukoele, E-vitamiin on jälle tugev antioksüdant. Nad ei saa enam tegutseda, kui rasva pole.
Kommentaarid