Mul pohlad, söön täpselt seda mida aeg võimaldab ja üks korralik purks peab ilusti sees 7 tundi vastu isegi füüsilist tööd tehes.Mingist ekstra praest on teinekord juba teisel tunnil tunne krt kas ma käisin söömas, või narriti kõhtu.
Inimesed pole ammu nälga ja sõda talunud. Seepärast käibki isegi torditüki ümber vingumine. Vastik on vaadata kuidas inimesed aina mugavamaks muutuvad. Üks tüdruktuttav kukkus isegi siis vinguma kui kaubakeskuse peauksest eemale parkisin....peale seletamist ,et seal parkimiskohad täis siis rahunes alles maha. Ei leia enam inimesigi kellega koos matkama ja telkima minna kuna telgis pole ju elektripistikut kus oma i-phone laadida.
Kõik oleneb toorainest. Kui paksult lisaaineid täis valgest jahust kukli vahel on kümnest eri loomast "liha"tooteks nimetatav kotlett ja kõrvale odavas õlis fritüüritud friikartulid (suures osas rämpsuputkades hoitakse õliga kokku ja fritüüris olevat õli ei vahetata nii tihti kui peaks) ning kõrvale kihisev karastusjook... siis on see rämps. Erilise rämpsu korral on kuklid ja kotletid sügavkülmutatud (vahel korduvalt) mis tähendab, et need on suures osas kaotanud absoluutselt igasugu toiteväärtuse. Kvaliteetne tooraine tagab ka kvaliteetse toote, vahet ei ole kas tegemist on mõne klassikalise päevaprae või burgerieinega.
jah. võib olla ongi. mis see rämps seal sees siis on? olgu kirja pandud vanasti söödi nälja ajal leiba ka, mis oli rohkem saepuru kui leib. ja keegi ei virisenud. nüüd anna saia ja pihvi ja ikka häda käes.
KOMMENTAARID (10)