GRAAFIK | Eesti naised teevad üha vähem aborti (27)

Eesti naistearstide seltsi juhatuse liikme Made Laanpere sõnul, on sellisel arvu vähenemisel väga kindlad põhjused. Esiteks on meie koolides kohustuslik seksuaalharidus ja teiseks on seksuaaltervise teenused ja rasestumisvastased vahendid kättesaadavamad. Noortele on loodud spetsiaalne nõustamiskeskuste võrgustik, kus adekvaatne ja professionaalne nõu on järjekordadeta ja tasuta.

Lisaks sellele käituvad inimesed vastutustundlikumalt ja rasedused on planeeritumad. 

Legaalselt industreeritud abortide arv on 5154, mis kajastab neid raseduse katkestamisi, mis on läbi viidud naise omal soovil. Ülejäänud 1747 abordi sisse kuuluvad peetunud rasedused (raseduse normaalse arengu peatumine enne 22. rasedusnädalat), spontaalabordid (iseeneslik abort) ja väga väike protsent meditsiiniliselt näidustustel tehtud abordid. Laanpere hinnangul on neid orienteeruvalt kolm protsenti.

Naisi, kes tulevad visiidile raseduse tõttu ja selle käigus oma meelt muudavad, on naistearsti sõnul väga vähe. „Umbkaudu 95 protsenti naistest on oma otsuse raseduse suhtes teinud enne arsti juurde tulekut," sõnas Laanpere.

Sündimuse tõus, mis algas 2004. aastal, on küll peatunud ja 2014. aastal sündis 154 last vähem kui 2013. aastal, vastavalt 13 830 aastal 2014 ja 13984 aastal 2013. Perinataalse suremuse näitajatel, on Eesti aga positiivses mõttes Euroopas esirinnas. „Kuigi näitaja jääb natukene alla põhjamaade näitajatele, kuid sisuliselt on meie näitajad Euroopa parimate hulgas," sõnas Laanpere.

Aastal 2014 oli perinataalsete surmade arv küll 59, kuid kordaja 1000 sünnikohta oli 4,3, mis jääb tublisti alla viie. Perinataalseks suremaks loetakse surma, mis toimunud 22. rasedusnädalast kuni seitsmenda päevani peale sündi.