Kiire abi päästab elu

Kuhu ja kuidas helistada?

112 - kiirabi

See on ööpäevaringne hädaabinumber erakorraliste juhtumite tõttu kiire abi kutsumiseks. Kiirabi tegutseb eelkõige eluohtlikus seisundis patsientide päästmise ja vältimatu abi andmise nimel. Lihtsamate terviseprobleemidega tuleks pöörduda perearsti poole. 

Numbrile 112 saab helistada tasuta nii tavatelefonidelt kui ka kõikide mobiilivõrkude kaudu. Helistada on võimalik ka ilma mobiiltelefoni SIM-kaardita ning isegi siis, kui võrk on üle koormatud.

Häirekeskuse päästekorraldaja teeb otsuse kiirabi vajaduse ja abi saatmise kiiruse kohta ning annab kutse edasi lähimale vabale kiirabibrigaadile. Väljakutse kiirus sõltub abivajaja tervislikust seisundist.

1220 - perearstinõuanne

Sellele numbrile saab helistada kõikide sideoperaatorite võrkudes 

üle kogu Eesti. Kogemustega nõustajad – pereõed ja perearstid – vastavad nii meditsiinilistele kui ka üldisematele tervishoidu 

puudutavatele küsimustele. 

Lauatelefonilt helistades on esimesed 5 minutit helistajale tasuta, edasi on kõne kohaliku kõne hinnaga. Mobiiltelefonilt helistades kehtib kohe vastavale kõneteenusnumbrile helistamise hind.

Täpsusta, kas helistad iseenda või kellegi teise tervisliku seisundi pärast. Räägi oma murest selgelt ja täpselt, jälgi tähelepanelikult nõustaja küsimusi ja vasta nendele võimalikult konkreetselt ja lühidalt. Silma all peaksid olema ka pidevalt võetavate ravimite nimed. 

Kui selgub, et inimene vajab vältimatut arstiabi, suunatakse kõne edasi kiirabisse.

16663 - mürgistusteabekeskus

Mürgistusteabekeskus vastab tööpäeviti ööpäev läbi kõikidele ägedate mürgistustega seotud kõnedele. Liinile helistamine on anonüümne ning kõne kohaliku kõne hinnaga. 

1599 – nõuandetelefon “Lastearst kuuleb”

Helistada saab nii laua- kui ka mobiiltelefonilt kella 8–24 ning 

kõneminuti hind on 1 euro.

Kui helistad hädaabinumbrile, pead oskama võimalikult täpselt vastata järgmistele küsimustele.

*Mis juhtus? Kas tegemist on äkkhaigestumise või õnnetusega? Missugused on sümptomid? Avarii korral tuleb öelda, mis täpselt on juhtunud; kukkumise korral teada anda, kui kõrgelt ja millisele pinnale on kukutud; kui kannatanu on jäänud millegi alla või vahele, tuleb öelda, kuhu nimelt ja kas inimene on vabastatud; kui tegu on haavaga, siis millises kehapiirkonnas see on ja millega tekitatud.

*Kus juhtus? Nimeta täpne aadress, ütle, kuidas kõige lühemat teed kiirabiga kannatanu juurde pääseb, anna ka kontakttelefoninumber.

*Millal juhtus? Kas äsja või mõni aeg tagasi?

*Kellega juhtus? Kas kannatanuid on üks või mitu, kas tegu on täiskasvanu või lapsega, mees- või naissoost inimesega?

*Mis seisundis on abivajaja? Kas ta on teadvusel; kas hingamine on kiirendatud, normaalne, aeglustunud, hüplik või puudub; kas pulss on tunda – on see kiirenenud, normaalne või loid; kas kannatanu on kaine või purjus?

Verejooks

Kiirabi mitte vajava väiksema haava korral:

*Puhasta haav puhta voolava veega.

*Seo haav sidemega või aseta sellele plaaster. Et plaaster kinnituks, peab nahk kinnituskohal olema kuiv.

*Kui haav on suurem kui pool sentimeetrit, pöördu selle õmblemiseks lähimasse raviasutusse.

Tugeva verejooksu korral kutsu kannatanule kiirabi ja küsi esmaabijuhiseid.

*Pane kätte kummikindad ja püüa verejooksu peatada. Kata veritsev haav sidemerulliga, selle puudumisel rulli keeratud puhta rätikuga. Suru see tugevasti haavale. Ära pühi! Seo haav kinni. Haavale võib panna ka külma.

*Kui veri voolab jäsemest, tõsta see südamest kõrgemale.

*Teadvusel kannatanu aita külili esmaabiasendisse ning kata ta kiirabi saabumiseni soojalt.

Ninavere­jooks 

*Pane kannatanu kergelt ettepoole kallutatult istuma või külili lamama. Ära pane haiget selili, sest siis valgub veri ninaneelu ning võib põhjustada okseärritust. 

*Suru ninatiivad luulise osa alt kokku ja hoia tugevat survet avaldades vähemalt 10 minutit. Samal ajal võib ninajuurele ja kuklale asetada külma kompressi. 

*Kui sa ei suuda ninaverejooksu peatada poole tunni jooksul, kutsu kiirabi või sõiduta kannatanu haiglasse. 

Kuidas tegutseda?

*Hinda olukorda: võta kolm sekundit aega, et sügavalt sisse-välja hingata ning käte ja mõistuse vahel ühendus luua.

*Välista edasiste õnnetuste oht: lülita autol süüde välja, katkesta vooluahel, tiri kannatanu ohuallikast eemale jms.

*Kutsu kiirabi ja jälgi häirekeskusest antud juhtnööre. 

*Anna endale aru, et ka ebakindel abi võib teatud olukorras olla parem kui mitte midagi.

*Teadvuse kaotanud ja kukkunud kannatanu tuleb pikali jätta, istuma või püsti teda tõsta ei tohi.

*Mitme kannatanuga õnnetuse korral anna juurde tõttajatele konkreetsed ülesanded: “helista 112 ja kutsu abi”, “suru sidemerull haavale ja hoia”, “mõõda avariipaigast 30 sammu ja pane maha ohukolmnurk” jne.

*Peata verejooks, ava hingamisteed, sea teadvuseta kannatanu stabiilsesse küliliasendisse ehk traumaasendisse, vajadusel alusta elustamist.

*Et ennast võimalike vere ja kehaeritiste kaudu levivate nakkuste eest kaitsta, pane kätte kummikindad.

Kuidas elustada?
* Elustama on vaja hakata, kui kannatanu on teadvuseta, hingamine on väga harv, pinnapealne ja kramplik (ehk agonaalne) või puudub ning pulssi pole tunda.
* Soovitatav elustamise rütm võiks olla 2 hingamist ja 15 südamemassaaži vajutust.
* Euroopa Liidus soovitatav elustamise rütm 2 hingamist ja 30 massaaživajutust on füüsiliselt väga raske, eriti kui elustaja on üksi ning kiirabi tulekuni läheb rohkem kui 10 minutit. Elustamisvõtteid tuleb sooritada täie tugevusega – tasane vajutus rinnakupiirkonda tulemusi ei anna.

Põletus
* Mida tugevam on valu, seda pindmisem on põletus, mida väiksem valu, seda sügavam põletus. Kui põletus on näo piirkonnas, on tõenäoliselt kannatada saanud ka hingamisteed. Kõige rängem põletus tekib kuuma rasva või õliga, sest rasv imendub naha sügavamatesse kihtidesse. Pikaaegne süvenev iseloom on põletusel söövitava keemilise ainega, tugevatoimelise happe või leelisega.
* I astme põletuse korral on nahk punetav ja valu tugev, II astme korral on tekkinud ka villid, III astme põletuse tunnusteks on valutu mustjas nahk ja šokk.
* Uhu kahjustatud kohta kümmekonna minuti jooksul rohke jaheda veega. Ära kasuta jääkuubikuid, sest liigne külm võib omakorda kahjustusi lisada. Kahjustunud piirkonda tuleb jahutama hakata hästi kiiresti, sest isegi lühiajalise viivitamise tõttu võib pindmine põletus muutuda sügavamaks.
* Infektsiooniohu vältimiseks kata kannatada saanud koht kergelt marlisidemega. Ära seo kahjustatud piirkonda kinni, sest põletusprotsess jätkub kudedes veel 12–24 tunni jooksul (ala laieneb, tekivad turse või villid). Mingil juhul ei tohi haigele kohale panna plaastrit. Tugevale põletusele ei panda ka õli, salvi, aaloed, kreemi vms. Leebema põletuse korral võib kahjustunud alale määrida mõnd põletuste jaoks sobivat apteegi käsimüügiravimit.
* Tugeva valu korral aitab valuvaigisti.
* Allergilise reaktsiooni puhul (sügelevad villikesed või sügelev punetus) tuleks võtta allergiavastast ravimit.
* Suure ala või raske põletuse korral kutsu kiirabi.
Allikas: kiirabiarst MARE LIIGER

Uppunu päästmine
* Pea meeles, et veest välja toodud teadvuseta, mitte hingava ja ilma pulsita inimese ellu tagasi toomine sõltub aktiivsest tegutsemisest lähima viie minuti jooksul.
* Teata hädaabisse numbril 112.
* Aseta kannatanu kõvale pinnale, pea jalgadest veidi allapoole, ning lase ninna ja suhu kogunenud veel välja voolata.
* Kontrolli uppunu teadvusel olekut, hingamist ja pulssi.
* Hakka kohe elustama, kui kannatanu on teadvuseta, ta ei hinga ning pulssi pole tunda.
* Tee kunstlikku hingamist ja südamemassaaži seni, kuni kannatanu hakkab ise hingama ja tema pulss taastub, või kuni kiirabi tulekuni.
* Kui kannatanu hakkab oksendama, keera ta külili.

Aju- ja selgroo-vigastus
* Peaga vastu kõva pinda kukkudes või löögi korral pähe võib tekkida ajupõrutus. Selle tunnusteks on lühiajaline teadvusekaotus vahetult pärast traumat, mille järel kannatanu kaebab peavalu ja iiveldust ning oksendab. Mida pikem on teadvusekaotus, seda raskem on ajupõrutus. Peatrauma ohtlikeks sümptomiteks on kaks pähe tekkinud vigastuskollet – üks traumakohta ja teine vastaspoolele –, vesine, kergelt verine eritis ninast, verevalumid silmade ümber, kuigi otsest lööki sellesse piirkonda pole olnud.
* Selgroovigastus võib tekkida kukkumisel kõrgustest (täiskasvanul alates 2,5 meetrist, lapsel alates poolteisest kehapikkusest), sh trepist või redelilt, tugeva löögi tagajärjel, autoavariis, sukeldumisel vastu veekogu põhja. Tunnuseks võib olla valu kaelas, seljas, käte ja jalgade suremistunne või tundetus, aga samuti norskav
hingamine, mis tähendab teadvusetust.
* Kutsu kiirabi.
* Ära puutu kannatanut enne, kui
oled saanud häirekeskusest täpsed
esmaabijuhised.