Soolatüükaid külmutatakse külmaravikabinetis vedela lämmastikuga, mis tekitab nahal külmatunnet, meenutades kerget torkimist või kipitust. Foto: SILLE ANNUK
Nipid
27. august 2015, 14:04

Võitlus soolatüügastega nõuab meelekindlust (5)

Soolatüügaste vastu on mitu ravimeetodit, kuid ükski neist ei taga sajaprotsendilist edu, tõdeb Tallinna kesklinna lastepolikliiniku õde Irina Tjapkina, kes krüoteraapia- ehk külmaraviprotseduure läbi viib.

Ta lisab, et suvel käib patsiente üsna palju ning lastepolikliinikusse pöörduvad selle murega ka täiskasvanud.

 

Kas tasub loota, et soolatüügas kaob iseenesest?

Soolatüükad on viiruslik nakkushaigus, mida põhjustab inimese papilloomiviirus. Nakatumiseks piisab käest kinni hoidmisest ja inkubatsiooniperiood võib kesta pool aastat. Nakatumise risk sõltub immuunsüsteemist ja viirustele vastuvõtlikkusest, eriti tundlikud on lapsed. Külmetushaigused, kroonilised haigused, naha kuivus, haavade olemasolu – kõik see soodustab nakatumist. Paljud lapsed vigastavad soolatüükaid, see aga omakorda soodustab nende hulga suurenemist ja levikut teistesse kehapiirkondadesse.

 

Kuhu soolatüügaste murega pöörduda?

Haiglates ja kosmetoloogiakabinettides tehakse krüoteraapiaprotseduure. Võib kasutada ka vereurmarohtu. Käel olevast soolatüükast aitab selle taime mahl edukalt lahti saada. Tuleb vaid meeles pidada, et soolatüügast tuleb mahlaga määrida 5–6 korda päevas. Tekkinud koorikut ei tohi mitte mingil juhul maha rebida. Tuleb jätkata määrimist, kuni koorik ise ära tuleb. Kui aga soolatüügas asub jalatallal, siis üksnes vereurmarohuga sellest vaevalt lahti saab.

 

Millistes kehapiirkondades soolatüükad kõige sagedamini tekivad?

Need võivad tekkida kus iganes, isegi väga ootamatutes kohtades. Kõige „populaarsemad” piirkonnad on jalad, käed ja nina. Kõige raskem on nendega võidelda siis, kui need tekivad tallale, kuna sel juhul kasvavad need sügavalt sisse. Soolatüükad kaoksid kiiremini, kui pärast külmaraviprotseduuri ei peaks käima, vaid saab pikali olla.

 

Apteekides on müügil vahendid, mis võimaldavad krüoteraapiat kodus teha. Kui ohutud need on?

Arstid soovitavad apteekides müüdavaid preparaate, mis sisaldavad salitsüül- või piimhapet. Muidugi peab rangelt juhendit järgima ehk kasutama vahendit kindel arv kordi ja märgitud tähtaja jooksul. Nagu vereurmarohigi jäävad apteekides müüdavad vahendid taldadel asuvate soolatüügastega ilmselt hätta. Tõenäoliselt aitavad need eemaldada vaid paksu nahakihti. Kui kasutada apteekides müüdavat vedelat lämmastikku, mängib esmatähtsat rolli selle õige kogus.

Peale krüoteraapia kasutatakse soolatüügastest vabanemiseks laserteraapiat, see on aga tunduvalt kallim protseduur. Seda tehakse peamiselt erakliinikutes. Aga vahet pole, millist meetodit kasutada – tulemus sõltub alati inimesest. Vahel õnnestub soolatüükast vabaneda juba esimese korra järel. Jalatallal asuva soolatüüka korral tuleb protseduuri arvatavasti mitu korda ette võtta.

__________________

Mis on krüoteraapia?

Krüoteraapia ehk külmaravi on dermatoloogias, reumatoloogias, kirurgias ja kosmetoloogias kasutatav ravimeetod. Konnasilmi ja soolatüükaid külmutatakse külmaravikabinetis vedela lämmastikuga. Protseduur kestab 5–45 sekundit, täpsem aeg, ravimeetod ja protseduuri kordamise vajadus sõltub diagnoosist.

Vedel lämmastik tekitab nahal külmatunnet, mis võib meenutada kerget torkimist või kipitust. Protseduuri järel võib kaks-kolm tundi püsida valulikkus, kipitustunne, mis võib kesta 20 minutit kuni kaks tundi, ning protseduuri tõttu võib tekkida vill, mis taandub nädala-paari jooksul, kui villile tekib peale koorik.

Allikas: Lääne-Tallinna keskhaigla