Mees, palun mine arsti juurde! (4)

„Me võime oma tervist võrrelda auto vanusega – mida noorem auto, seda pikema aja tagant ülevaatust tehakse, vanemat autot aga kontrollitakse juba igal aastal. Sama lugu on tervisega,“ selgitab Merilind. Paraku on reaalsus sageli just vastupidine – mehed naljalt arsti juurde ei lähe ja nõnda võib nii mõnigi tõsine haigus pikkadeks aastateks märkamata jääda ning tasahilju organismi laastada. Sellised hiilivalt algavad haigused on näiteks kõrgvererõhktõbi, suhkruhaigus. Tihti avastataksegi need haigused juhuslikult, näiteks autojuhtidele kohustusliku tervisekontrolli käigus.

Enamus uuringuid saab ära teha perearsti juures. Tõsi on, et uuringuteks on Eesti perearstidele ette nähtud üsna vähe raha, mistõttu  võiks hea tervise nimel  ka  mõned uuringud endal ise täiendavalt juurde osta. Sellegipoolest julgustab Merilind mehi arsti juurde tulema.

Mis vanuses mida kontrollida?

18–40-aastased

• Vähemalt iga viie aasta tagant mõõta vererõhku, kolesteroolitaset ja veresuhkrut. Kui avastatakse kõrvalekalded normist, siis tuleb neid näitajaid mõõta tihedamalt ning vastavalt näidule kõigepealt püüda probleemi kontrolli alla saada elustiilimuutusega ja kui see ei aita, siis määrab arst ravi.
• Hambad korda! Tee endale reegliks, et käid läbi elu korra aastas hambaarsti juures isegi siis, kui millegi üle ei kaeba.
• Korra 2 aasta jooksul võiks lasta silmi kontrollida. Kui otseselt kaebusi pole, saab seda hõlpsasti lasta teha prillipoes.
• Kas oled vaktsineeritud? Hiljemalt ülikooli alguseks peaksid olema kõik vaktsineerimised tehtud, sest paljudes välismaa ülikoolides on see oluline nõue.
• Aeg-ajalt tasub end kontrollida suguhaiguste suhtes, eriti kui on olnud kaitsmata vahekordi. Seda saab teha naha- ja suguhaiguste arsti, meestearsti juures või ka anonüümses kabinetis.
• Nii nagu naised peaksid ise iga kuu oma rindu kontrollima, peaksid mehed kontrollima oma munandeid – seal ei tohiks olla mingeid sõlmekesi ega muutusi. Kui avastad midagi tavapärasest erinevat, konsulteeri  oma pere- või  meestearstiga. Ka see rutiin peaks kestma läbi elu.
• Iga 5 aasta jooksul võiks teha perearsti juures üldise kehalise ülevaatuse. Selle käigus võib arst märgata probleeme, millele ise ei ole osanud tähelepanu pöörata, samuti saab läbi arutada liikumis- ja toitumisharjumused, alkoholi- ja tubakatarbimisega seonduva jne.

40–60-aastased

• Tervisekontrolli teemad on samad, kuid  nüüd on vaja kontrollis käia tihedamalt. Vererõhku, kolesterooli ja veresuhkrut võiks mõõta iga kahe aasta tagant.
• Alla 50-aastased võiksid teha soolevähikontrolli. Kui arsti juurde minna ei julge, saab apteegist osta testi, mis on natuke sarnane rasedustestiga. Sellega mõõdetakse peitverd väljaheites. Merilind soovitab seda testi teha eriti juhul, kui on probleeme seedimisega, oled märganud verd väljaheites või kellelgi peres on olnud soolehaigusi. Positiivse testi saamisel tuleb kiiresti oma perearsti  poole pöörduda.
• Alates 55. eluaastast oleks soovitatav ka meestel  kontrollida luutihedust, seda eriti juhul, kui selja­valud piinavad. Kuigi luuhõrenemine on rohkem naiste probleem, esineb seda ka meestel.
• Tähelepanu eesnäärmele! Selles vanuses soovitab Merilind teha PSA eesnäärmetesti ning korrata seda alates 50. eluaastast alguses iga 5 aasta tagant ning vanemas eas veelgi tihedamalt. Tegemist on vereprooviga, mida saab teha perearsti, meestearsti või uroloogi juures. PSA veretest annab viite, et eesnäärmega on probleeme.
• Suitsumehed võiksid röntgenuuringuga kontrollida oma kopse, eriti juhul, kui muret teeb nn suitsetaja köha ning suitsu on tehtud enam kui 15 aastat.

65+

• Vererõhku, veresuhkrut ja kolesterooli võiks nüüd kontrollida korra aastas või vastavalt individuaalsele raviplaanile.
• Kui jalad kogu aeg külmetavad, siis tuleks minna arsti juurde, sest pidevalt jahedad jalad võivad viidata tõsisele vereringehäirele ja veresoonte lubjastumisele (ateroskleroos).
• Peitvere uuringud soolevähi avastamiseks tuleks üle 75-aastastel meestel teha igal aastal.
• Suitsetajatest mehed peaksid igal aastal käima kopsukontrollis.
• Lase igal aastal kontrollida silmanägemist ja silmapõhju. Eriti, kui oled diabeetik.
• Lase kontrollida kuulmist, sest vanas eas kipub kuulmine langema. Võib-olla läheb vaja kuulmisaparaati. 
• PSA test igal aastal.

Artikkel ilmus esmakordselt BENU ajakirjas "Ilu ja Tervis" (sügis 2015), mis on tasuta saadaval BENU apteekides nii eesti kui vene keeles.