Pideva valuga kimpus? Otsi abi valuravikabinetist! (2)

Arstid jagavad valu laias plaanis kaheks – ägedaks ja krooniliseks valuks.

Rakvere haigla valukabineti arst doktor Aile selgitab, et äge valu on seotud mingi kindla ägeda haigusega ja kestab alla kolme kuu.

Selline valu on märguanne, et kehas on midagi valesti ja inimene peaks otsima abi, et valu tekkepõhjus kõrvaldada. Näiteks pimesoolepõletik tekitab valu, kuid kui operatsioon on tehtud ja haav paranenud, siis valu vaibub.

Krooniline valu piinab 20% eestlastest

Kui valu kestab kauem kui kolm kuud, liigitavad arstid selle krooniliseks valuks. Krooniline valu tekib, kui närvisüsteem on säilitanud mälestuse valust ja laseb inimesel seda üha uuesti ja uuesti tunda ka siis, kui haigus tundub olevat möödas ja haavad paranenud.

Krooniline valu on Kaasiku sõnul keha ülevõimendatud reaktsioon nendele stiimulitele, mis kunagi kehas valu tekitasid. Valumälestused on arsti kinnitusel seotud ka stressireaktsioonidega ja valu põhjuseks on tihti kroonilised haigused. Mõnikord ei pruugi ka arstid aru saada, mis täpselt kauakestvat ja piinavat valu tekitab.

Kaasiku kinnitusel piinab krooniline valu umbes 20 protsenti Eesti elanikest. Kroonilist valu kogevad näiteks nii vähi- kui liigesehaiged, alaseljahaiged, kel on selgroo vahelüliketaste nihkumised ja kulumised, liigeseproteesi ootavad patsiendid kui ka diabeetikud ja amputeeritud jäsemega inimesed.

Mida teha, kui inimesel on kahtlus, et teda närib krooniline valu?

"Valu on väga individuaalne, seda täpselt mõõta ei saa. Iga inimene on oma valu hindamiseks kõige parem ekspert," mõtiskleb valuraviarst. Kui valu elada ei lase, siis tasub vaikselt kannatamise ja apteegis käsimüügis olevate valuvaigistite neelamise asemel alustuseks konsulteerida oma perearstiga, kes on saanud valuravi osas ettevalmistuse. Kui nende jõud valust üle ei käi, saab perearst patsiendi suunata valuarstile.

Paraku pole inimesed kursis, et sellised tohtrid üldse olemas on.

"Rakveres töötab valukabinet juba 15 aastat. Meil on ka valuteenistus ja koduõed, kes aitavad haigetel oma muredega tegeleda. Ja ikka kohtad inimesi, kes ütlevad, et nad on juba kümme aastat valu kannatanud," kahetseb Kaasik.

Rakveres töötab arstide ja õdedega koos ka füsioterapeut ja psühholoog, kes aitavad patsientidel valu ja raviga kohaneda. Kaasiku kinnitusel kiputakse mõnikord nimelt ütlema, et valu on inimesel peas kinni. Kogenud valuarsti kinnitusel esineb psühhogeenset ehk vaid psühholoogilistest põhjustest tekkivat valu siiski üliharva.

Nagu juba mainitud, inimeste valutundlikkus on väga erinev ja valu on sügavalt isiklik asi. Valuga koos peab õppima elama ja selleks pakuvadki abi psühholoogid ja füsioterapeudid.

Valuravi kui rätsepaülikonna õmblemine

Kaasiku sõnul põhineb valuravi sellel, et arst proovib aru saada, mis tüüpi valu inimest vaevab. Nimelt on olemas kaks põhilist valuliiki.

Kõige tavalisem on klassikaline valuretseptoritega seotud valu ehk notsitseptiivne valu. Kudede kahjustumisel vabanevad virgatsiained, mis kinnituvad valuretseptoritele ja nii tekib häiresignaal. Just sel viisil saab alguse äge valu. Sellise valu vastu aitavad apteekides käsimüügis olevad valuvaigistid.

Teist tüüpi valu ehk neuropaatiline valu on seotud erinevate närvikahjustustega ja selle leevendamiseks on vaja teistsuguseid ravimeid.

Paljud kurnavad ja kroonilised valud nagu näiteks alaseljavalu on segatüüpi ehk sellise valu tekkepõhjuseid tuleb otsida nii närvikahjustustest kui valuretseptoritest.

"Sel puhul kasutatakse segatüüpi valuravi", selgitab Kaasik. "Ravimid on enamasti samad, mida kindlat tüüpi valu puhul, kuid valuarstid otsivad just sellele inimesele sobivat kombinatsiooni ja õigeid annuseid."

Seega sarnaneb valuravi pisut rätsepa juures ülikonna või kleidi õmblemisele ehk igale patsiendile on vaja leida oma ja sobiv. Et valu kannatamine hoiab keha pidevas pinges, tasub juba tekkinud kroonilise valuga kohe võitlusse astuda.

Eestis on kuus valuravikabinetti. Kaks Tallinnas - Ida-Tallinna keskhaiglas ja Põhja-Eesti regionaalhaiglas, Tartu ülikooli kliinikumis, Kohtla-Järvel, Rakveres ja Pärnus.