Aasta uurimistöö: kumb on valusam, kas mesilase suts meheausse või ülahuulde?

Mees, kes lasi end mesilastel kümneid kordi nõelata. Matemaatikud, kes uurisid, kas üheainsa aadamapoja võimuses on sigitada 600 poega. Keemikud, kes muutsid keedumuna jälle tooreks. Need olid tänavuste liba-Nobeli preemiate laureaadid.

Liba-Nobelideks tituleeritud Ig Nobeli auhindu jagati tänavu juba 25. korda. Õppejõud, teadlased, üliõpilased ja Nobeli pärispreemia laureaadid kogunesid neljapäeval mainekasse Harvardi ülikooli, avaldamaks tunnustust teadusele, mis – nagu auhinda välja andev humoorikas teadusajakiri Annals of Improbable Research ütleb – ajab sind esmalt naerma ja paneb siis mõtlema.

Üks kõmulisemaid laureaate oli putukauurija Justin Schmidt, kes võitis kahasse Cornelli ülikooli kolleegi Michael Smithiga auhinna mesilaste nõelamise uurimise eest. Smith katsetas omal nahal, millisele kehaosale mesilase sutsakas kõige piinavamat valu tekitab. Ta surus mesilinde 38 päeva jooksul kokku 25 eri paiga vastu ning hindas valu skaalal ühest kümneni. Selgus, et kõige valusamad kohad olid ninasõõre, ülahuul ning suguti.