Muss annab trennipiitsa!

Aeroobika- ja tantsutreener Enn Meiesaar: “Positiivse energiaga lood laevad treenija väge täis.”

Aeroobika- ja tantsutreener Sandra Raju: “Minu jaoks on muusikas midagi hüpnotiseerivat ja meeletult motiveerivat.”

Harrastussportlane Kertu Jukkum: “Muusika aitab mõtted rassimiselt mujale viia ja pikad treeningud ei tundu nii rasked.”

Terviseblogija Heidi Tarkpea: “Muusikaga treenides saan ennast rohkem välja elada.”

Kuid on üks konks! Kui kuulad vale rütmiga muusikat, mis ei toeta näiteks sulle omast jooksusammu, rikub see treeningu sujuvust, segab piisava intensiivsusega harjutamist või piitsutab märkamatult üle pingutama. Kui muusika on kehva energiaga, ei lae trenn sind, vaid imeb harjutamise lõpuks tilgatuks.

Võtmeküsimus ongi, kuidas koostada playlist, mis sütitab, motiveerib ja samas taltsutab.

Ilma muusikata ma ei käivitu!

Sandra Raju jaoks käivad muusika ja trenn koos nagu sukk ja saabas, Mari ja Jüri, Tipp ja Täpp – üks ei saa teiseta!

Millest sõltuvad Sandra playlistid?

Sandra: Tantsutrenni muusika sõltub tunni stiilist ja intensiivsusest – mida kiirem pulss, seda kiirem ka lugu! Intervall­tundide jaoks olen valinud muusika, mis aeglase osa ajal mõjub rahulikult ning tempoka ja füüsiliselt suuremat pingutust nõudva osa ajal tõmbab korralikult käima. Vahel olen trenni­tüdrukutelt küsinud ka soovilugusid – siis on mõnusam trenni teha, kui poole tunni peal lemmikmuusika mürtsuma hakkab.

Kui treenin iseenda jaoks ja lähen pikemale jooksuringile, ei saa ikkagi ilma muusikata. Valin klappidesse midagi tempokat, mida ka igapäevaselt kuulan. Tihti panen internetist stiili järgi peale mõne playlisti ja kuulan lugusid, millele varem pole sattunud. See on hea aeg avastada uusi laule ja häid artiste. Kui juhtub, et joostes saab telefoni aku tühjaks, on jama majas... Ma ei saa ilma muusikata trenni teha!

Mul on ka vaieldamatud lemmikud, kes ei kao ja keda taasavastan uuesti ja uuesti, näiteks kõige naiselikum naine Beyoncé, John Mayer ning Foo Fighters. Kui saaks neid veel kontserdil kuulata, siis võiks rahulikult hingata! Olen melomaan ja selle üle meeletult õnnelik!

Sandra Raju trennimuusika edetabel:

Kasabian – “Eez-eh”

Eagles of Death Metal – “Don’t Speak”

Foo Fighters – “But, Honestly”

The Crystal Method – “Play For Real”

Queen – “Don’t Stop Me Now”

Ben Westbeech – “Get Closer”

Venitusteks Vaiko Eplik ja Eliit –

“Armastus päästab maailma”

Muusika paneb pingutama

Heidi Tarkpea on andunud tervise­sportlane. Tema harrastuste nimekiri on lõputu, kuid ükskõik mis trenni ta teeb, kuulab ta samal ajal ka muusikat.

Mis kasu on muusikast treenimisel?

Heidi: Muusika motiveerib mind rohkem pingutama: kui kiire lugu mängib, siis on palju lihtsam kiiresti joosta või spinningusaalis endast viimnegi energia välja pigistada. Mõnus muusika aitab ka igavust peletada ja treeningutesse särtsu lisada.

Kui vahel treenin ilma muusikata, tunnen selget vahet. Muusikaga treenides saan ennast rohkem välja elada. Ilma kõrvaklappideta keskendun aga rohkem ümbritsevale loodusele ning saan paremini oma mõtteid mõelda.

Muusika valin taustaks trenni iseloomu järgi. Näiteks rasketel intervalltreeningutel kuulan veidi “vihasemat” muusikat. Pikkadel jooksutrennidel eelistan positiivseid ja rütmikaid palasid, mis ei lase poole peal alla anda. Taastavad trennid teen jällegi väga rahuliku muusika saatel, sest muidu kipun üle pingutama.

Heidi Tarkpea trennimuusika edetabel:

Deepside Deejays – “Never Be Alone”

Usher – “Numb”

ATB feat. Ramona Nerra – “Never Give Up”

Kelly Clarkson – “Stronger”

Hammerfall – “Hearts On Fire”

Vahel muusikaga, vahel ilma

Kertu Jukkumil on viimaste aastate jooksul, mil ta on tõsisemalt trenni teinud, olnud erinevaid perioode – muusikaga ja muusikata treenimist. Kuna raadiotöö pärast on ta pidevalt muusika sees, naudib ta praegu jooksusammu loodushäälte saatel.

Mis vahe on muusikaga ja muusikata treenimisel?

Kertu: Alustasin regulaarset treenimist jooksutrenniga ja muusika saatel. Kuulasin iga trenni ajal paari Roxette’i plaadi lugusid. See aitas mõtted pingutuselt mujale viia ja ka pikemad jooksu­distantsid ei olnud nii rasked.

Siis aga sattusin lugema raamatut Fred Jüssist ja see, mil moel ta kirjeldas looduses viibimise kunsti ja looduse häältest osasaamist, mõjutas mind nii, et sisemise sunni ajel hakkasin treenima üksnes metsas ja ilma muusikata. Sellest ajast saadik on jooks minu jaoks meditatiivsem kui kunagi varem ning trennile pühendumisest saanud aeg iseendale.

Rulluisutamisel ja rattasõidul ma puhtalt turvalisuse pärast muusikat ei kuula, kuigi tahaksin.

Kertu Jukkumi trennimuusika edetabel:

Roxette – “Joyride”

Roxette – “Have a Nice Day”

Loomulikud metsahääled

Olulised on võnked!

Enn Meiesaar on loobunud mehaanilistest ja monotoonsetest tantsutrenni­lugudest. Oma tundidesse valib ta lood rütmi ja hea energia järgi.

Kuidas ära tunda positiivne trenni­muusika?

Enn: Inimesed on erinevad – mõnel on energiatase kõrgem, teisel madalam. Seda ei näe ega saa katsuda, vaid ainult tunda. Samamoodi on muusikaga. Mõni pala laeb meid, teine lausa lõhub. Vahel muusika halba mõju trennis ei tunnegi, aga pärast pole energiat ja on tühi tunne.

Valin lood rühmatrennidesse selle järgi, et treenija tunneks hiljem, et on väge täis laetud, et on kerge ja mõnus olla. Trenni ajal võib olla küll hetki, kus ollakse väsinud, aga pärast peab enesetunne olema helge. See sõltubki suuresti muusikast. Lood, mis annavad energiat, ongi õiged trennilood. Olulised polegi laulusõnad, sest trennis on rohkem tegemist tempo hoidmise ja liigutuste täpse rütmi rihtimisega.

Mulle on väga oluline, et tantsitakse muusikasse. Kui rütm ja liigutused ühtivad, tekib ka omaette energia. Seda tajun tunnis väga selgelt! Kui kõik tantsivad rütmis, tekib eriti mõnus olemine.

Pean muusikat ja liikumist võrdselt oluliseks, et trenn oleks tõhus. Võib olla väga hea tantsukava ja liigutused, aga kui muusika ei toeta seda, kaob pool trenni võlust. Mõni muusika hakkab elama jälle tänu sammukombinatsioonidele, mille ma just selle pala jaoks loon.

Läbi aastate on mu lemmikmuusikastiil olnud latiino. Need lood on kirjutatud mõnusas harmoonias ja loovad positiivsust. Kui vahel pole mul tundi minnes piisavalt pauerit, siis see muusika parandab alati enesetunnet. Väga erilised on sanskritikeelsed laulud ehk mantrad, sest neil on energiataset tõstev vibratsioon. Selle muusika saatel liikumine on väga meditatiivne.

Enn Meiesaare trennimuusika edetabel:

Latiinomuusika

Idamaine tervendav muusika

Afrostiilid ja trummid

Meditatiivsed helid ja mantrad

Sanskritikeelsed laulud