Sageli tavatsetakse kõrvu puhastada vatitiku, juukseklambri või mis tahes kätte sattunud esemega, mis kõrva mahub. Nii aga teha ei tohiks.
"Kõrva kogunenud vaik lükatakse sel moel veel sügavamale kõrva sisse, ka võib nii tekitada kõrva mikrotraumasid, millest omakorda võivad tekkida põletikud," kirjeldab Õhtulehes perearst Lembi Põlder. "Kaugemale lükatud vaik võib blokkida kuulmekäigu ja põhjustada kuulmise halvenemist. Välja saab selle sealt aidata vaid arst."
Tavaliselt puhastab kõrv end ise, juhtides üleliigse vaigu välja, märgib tohter. Ära tulebki pühkida vaid see vaik, mis kõrvast juba paistab. Mõnel inimesel on aga vaik nii kuiv, et settib kõrva ja ummistab kuulmekäigu. Sellest põhjustatud kuulmislangus võib tekkida aegamööda või üsna järsku ja mõistetavalt ajab see inimese paanikasse: "Appi, ma jään kurdiks!"
Siiski ei tähenda see arsti sõnul mingit haigust, see on lihtsalt inimese anatoomiline eripära: kuulmekäik on kitsas ja käänuline ning seetõttu ummistubki kergesti. Eriti sage on probleem suviti, kui näiteks ujumise ajal saab vaigukork kõrvas märjaks ja paisub, ummistab kuulmekäigu.
Selle murega tuleb minna perearsti juurde, kes kõrvavaigust puhtaks loputab – patsient kuuleb kohe pärast protseduuri taas korralikult. Tihke vaigu pehmendamiseks on apteegis müügil ka kõrvatilku, aga enne, kui neid omal käel kasutama hakata, tasub kõrvad siiski arstile ette näidata ja teha kindlaks, et kõrvas pole ekseeme, trummikile on terve jmt. Eelistada tasub leebetoimelisi, näiteks õli baasil tilku, mis kõrva ei ärrita.
Kommentaarid