Silm läätsega tülis

Parfümeeriat maale toova ettevõtte tegevjuht Hedi Leego (33) kandis kontaktläätsesid 15 aastat, kuid ühel hetkel loobus neist pea täielikult, sest silmad kannatasid läätsesid üha vähem. Alguses kandis ta aastasi läätsesid, aga mida tundlikumaks silmad muutusid, seda lühemaajalisemaid.

“Lõpuks kandsin ühepäevaseid, et silmade hügieeni hoida, aga lõpuks olid just ühepäevased need, mida mu silmad üldse ei talunud,” räägib Hedi. Tema silmad muutusid üha valgustundlikumaks ning läätsede silmapanek ja äravõtt oli valulik ja keeruline. “Kui läätsed olid silmas, siis sain päikeseprille kanda, aga silmades oli nii ebamugav tunne. Kui võtsin läätsed ära ja panin prillid ette, oli silmade valgustundlikkus nii suur, et päikese käes ei saanud eriti olla,” meenutab Hedi. Olukord tundus talle üsna lootusetu.

Kuna Hedi töötas arvuti taga, siis pidi ta ametis olles läätsedest täielikult loobuma, sest silmad jooksid vett, valutasid, kipitasid ning olid punased. “15 aastat tagasi seda probleemi polnud, see tuli ajaga. Mida pikemaks venisid tööpäevad arvuti taga, seda rohkem hakkasin prille kandma. Lõpuks kasutasin läätsesid ainult pidudel, sportides või muudes kohtades, kus prillidega on ebamugav,” ütleb ta.

Kuigi Hedi kannatas kaua, püüdes leida erinevaid lahendusi, lasi ta lõpuks silmadele laserprotseduuri teha. “Ma arvan, et paljud inimesed kardavad operatsiooni, kuid olles selle läbinud, ohkavad kergendunult ja on isegi pettunud, et nad nii kaua ootasid. Mu elu oleks juba varem palju kergem ja probleemivabam olnud!” õhkab naine rõõmsalt.

Läätsed ei sobinud

Kohtutäituribüroo assistent Marit Kukk (26) peab kandma prille, sest läätsesid ta silmad enam ei talu. Keskkooli ajal kasutas ta pooleaastasi pruune null-läätsesid, mingeid probleeme polnud. Ühel hetkel Mariti silmanägemine aga halvenes – tekkis väike miinus ehk lühinägevus. “Alguses kandsin ainult prille. Ühel hetkel soovisin uuesti proovida ka läätsesid. Tuli välja, et läätsed enam ei sobinudki mulle,” räägib Marit oma kogemusest.

Kuigi läätsed tema silmades kõige mugavamad polnud, proovis ta esialgu ikkagi eri variante. Kõigepealt ostis ta kuuajased kontaktläätsed, kuid need kukkusid lausa silmast välja. Seejärel proovis ta ühepäevaseid. “Neid peaks saama kanda terve päeva, kuid mina saan heal juhul vaid pool. Silmad väsivad ära, lähevad punaseks ja pea hakkab valutama,” kirjeldab Marit praegust olukorda. Ta plaanib kunagi ka silmaoperatsioonile minna, et nägemine täiesti korda saada, sest prillid on tema sõnul liiga tüütud. “Praegu pean veel julgust ja raha koguma,” ütleb naine.

Kuiv kontoriõhk

Turundusvaldkonnas töötav Maarja Ojamaa (27) laskis teha silmaoperatsiooni, sest prillide kandmine ja läätsedega “jamamine” muutus liiga ebamugavaks. Tal olid aastaid olnud kontaktläätsed, kuid uuele töökohale asudes muutus läätsede kandmine võimatuks – uues kontoris oli õhk liiga kuiv. Tema tundlikud silmad muutusid veelgi tundlikumaks, hakkasid kipitama ning punetama. Läätsed olid silmas kogu aeg tunda. “Silmad olid nii kuivad, et pidin kogu aeg niisutavaid tilku panema. Vahetasin läätsed prillide vastu, aga kuna olin aastaid olnud läätsekandja, siis prillid mulle ei meeldinud ja nendega ma ära ei harjunudki. Otsustasin teha silmaoperatsiooni, et prillidest ja läätsedest lõplikult vabaneda,” räägib Maarja.

Tema sõnul oli üsna keeruline operatsiooni valida, sest eri kliinikud nimetavad samu protseduure erinevate nimedega. “Pidin päris kaua tegema taustauuringut, enne kui suutsin otsustada, milline operatsioon ja kliinik valida.” Maarja läbis puutevaba Flow’ protseduuri jõulude ajal. Praeguseks on tema silmanägemine korras ja probleeme pole. “Just hiljuti istusime sõpradega kohvikus ning vaatasime, kes kui kaugele näeb. Hea tunne oli, kui mina, kes ma varem ei näinud selgelt isegi meetri kaugusel olevaid asju, nägin nüüd kõige kaugemale!”

Hapnikupuuduses sarvkest

KSA Silmakeskuse silmaarst Ants Haavel on läätseprobleemi tekkepõhjusi palju uurinud. Tema sõnul on Ameerikas igal aastal umbes miljon inimest, kes peavad eri põhjustel loobuma läätsede kandmisest, sest silmad ei talu neid enam. “Silmad võivad lausa üleöö läätsedest keelduda ning täpset põhjust, miks ja millal see juhtub, öelda ei osata,” räägib dr Haavel. Ta selgitab, et tihtipeale justkui väsib ära silma sarvkesta väga õrn sisemine ehk endoteelkiht. Mida noorem inimene, seda plastilisem see on, kuid ühel hetkel annab läätsede kandmisest tingitud pidev hapnikupuudus tunda.

Dr Haaveli sõnul ei saa silma sarvkest läätsede kandmisel vabalt hapnikku ning selle tagajärjel jääb endoteelrakke vähemaks. “Sündides on meil palju rakke, kuid ajapikku endoteelrakud väsivad ja kuluvad. Kuid vahel on silmade läätsetundlikkus seotud hoopis muude teguritega,” ütleb silmaarst. Ta on lugenud juhtumitest, kus silmad ei kannata enam kontaktläätsesid pärast rasestumisvastaste pillide võtmise alustamist või elukeskkonna vahetust. “Meie kliimas on keskküte ja sellest tulenev kuiv õhk suureks silmaprobleemide allikaks,” lisab ta.

“Paljudel toimubki läätsede “tõrjumine” üleöö ja ootamatult. Suur hulk on ka neid, kes tunnevad muutusi silmades aastate jooksul. Silmad hakkavad üha vähem läätsesid taluma, aina sagedamini tekivad silmi kahjustavad põletikud ning üldine elukvaliteet halveneb.”

Mis on lahendus?

“Lahenduseks on kas prillide kandmine või nägemist korrigeeriv operatsioon,” ütleb dr Haavel. Tema sõnul ongi suur osa laserprotseduurile tulijatest just need, kelle silmad enam kontaktläätsesid ei kannata. “Pärast operatsiooni saavad endoteelrakud taas hapnikku ning enam ei protesteeri,” selgitab ta.

Kes silmaoperatsioonile ei kipu, nendele soovitab arst prille. “Kui vanasti olid prillid justkui karistuseks, siis tänapäeval on palju ägedaid, moodsaid ja lahedaid prille. Prillide kandmine on operatsioonile heaks alternatiiviks, kuigi prillid võivad vahel elu natuke keerulisemaks teha.” Arsti sõnul oleneb kõik inimese elustiilist ja nõudlikkusest.

Kuidas kanda läätsesid?

Mida teha, et läätsed silmas head oleksid? Võib proovida lühemaajalisi läätsesid. Pooleaastasi või lausa aastasi läätsesid

dr Haavel ei soovita, sest tihti kipub hügieen nende puhul puudulikuks jääma. “Selle pika aja jooksul juhtub ikka, et õiged vedelikud saavad otsa, läätsesid pestakse veega, ei hoita konteinereid puhtana ning kõik bakterid jõuavad lõpuks silma,” kirjeldab Haavel pikaajaliste läätsedega seotud muresid. Seepärast on kas kuuajased või ühepäevased läätsed hügieenilisemad.

Optometristist kontaktläätsede ekspert Jonas Upphagen tutvustab Rootsi trendi, mis Eestisse veel jõudnud pole. “Inimesed ostavad endale kvaliteetsed 30päevased hapnikku läbilaskvad hüdrogeelläätsed ning selle asemel, et neid igal hommikul silma panna ja õhtul ära võtta, kannavad nad läätsesid kuus ööpäeva järjest. Seejärel puhkavad ühe ööpäeva ning siis panevad jälle kuueks ööpäevaks silma,” tutvustab optometrist ööpäevaringseks kasutamiseks mõeldud tooteid. Nii harjub silm läätsega rohkem ning teda ei ärritata pideva läätsede paigaldamise ja äravõtmisega.

Dr Haavel rõhutab aga, et igaüks peab ise katsetama, mis talle kõige paremini sobib, kuid kõik silma pandavad läätsed peavad olema kvaliteetsed. Lisaks kvaliteedile on läätsede puhul oluline ka hügieen ja distsipliin, mille on ette kirjutanud läätsetootja. “Soovitan kõigil lugeda läbi kasutusjuhendid ja infolehed, et olla kursis, kuidas hoida läätsesid kõige paremini,” rõhutab silmaarst.

Tema sõnul tuleb hoolikas olla ka silmapõletike korral ning need korralikult välja ravida, sest põletikud võivad silma sarvkesta kahjustada. Kui nägemise või silmadega on mingeid muresid, tasub kohe minna silmaarsti juurde kontrolli ning meeles pidada, et silmad on kullast kallim vara.