Keha

"Lugu ilmus esmakordselt 2014. aasta juulikuu Tervis Plussis."

Testin ennast ise 

Maret Einmann , 9. oktoober 2015 11:15
Foto: PantherMedia / Scanpix
Kas mul võiks olla maohaavand või hoopis mõne toidu talumatus? Kahtluse korral saad seda ise kodus testida.

Jah, kiirtesti haiguse kindlaks­tegemiseks võid osta apteegist või internetist ja testida on nii lihtne, et igaüks saab sellega kodus hakkama. Testid annavad konkreetse vastuse: jah või ei, umbes nagu rasedustestki. Kaks triipu ilmub vastuseks siis, kui test on positiivne ehk haigus või seisund on tuvastatud, ja üks triip juhul, kui midagi pole.

“Testi teha oli väga lihtne,” ütleb Anu. “Piisas ühest piisast näpuverest. Lantseti kasutamine oli samuti väga kerge ja täiesti valutu.” Testi tulemust tuli oodata täpselt kümme minutit. Anu kurvastuseks ilmus testiribale tugeva roosa triibu kõrvale ka teine, õrnroosa triip ehk test tuvastaski Helicobacter pylori nakkuse. Tulemus üllatas Anut, sest kohutavaid haavandivalusid pole tal ammu olnud ja tegelikult ei anna kõht praegu üldse kuidagi tunda. Et selgust saada, helistas Anu perearstile. Arst palus üle vaadata oma toitumisharjumused ning esimesel võimalusel tulla temaga nõu pidama.

Kiirkorras võib määrata näiteks ka seda, kas neerud, maks või kilpnääre toimivad häireteta, või saada teada, kas sul on rauapuudus või esineb hoopis allergiat. Kodus saab testida ka piima-, muna- või teraviljavalgu talumatust või näiteks seda, kas oled saanud puugihammustusega borrelioosi. Samuti on olemas palju teste, mis aitavad toitumisprobleemide korral, ning kodused testid sportlike võimete hindamiseks ja paljuks muuks.

Hoia oma neere!

Eva (36) uuris kodutesti abil oma neerude toimimist. “Neerufunktsiooni testi teha oli lihtne,” ütleb Eva. “Testiriba tuli panna ainult sekundiks uriini sisse ja värvid, mis testiribale tulid, olid selgelt võrreldavad vastuseriba värvidega.” Eva tulemused aga polnudki 100% korras. “Test näitas proteiinijälge uriinis, mis võib viidata infektsioonile. Erikaal oli ka natuke kõrge, aga ka see võis olla infektsiooniga seotud. Kolmas näitaja (kreatiniin) oli korras – neerud töötavad hästi, eemaldades kehast kreatiniini,” rõõmustab Eva.

Kõrvalekallete korral soovitati testi korrata ning kui tulemused on samad, peaks täpsema proovi tegema juba laboris. “Tegin teise testi ja see oli korras,” ütleb Eva.

Neerufunktsiooni test näitab neerude filtreerimisvõimekust ja seda testi tasub teha siis, kui vaevab mõni neerudele viitav kahtlane sümptom, näiteks valulik tunne seljas, valu pissimisel vms. Neerud on nõrgem ja kontrollimist vajav elund näiteks diabeetikutel ja kõrge vererõhuga inimestel. Kui mõne organiga on probleeme, peaks selle olukorda aeg-ajalt kontrollima. Neerutest aitab tuvastada ka neerupuudulikkust ja selle astet.

Maks, mu maks

Lihtsa “kasta ja loe tulemust” kiirtesti tegi ka 44aastane Andres, et kontrollida maksa ja sapipõit. Maksafunktsiooni on mõtet kontrollida näiteks siis, kui mõnda rooga on raske seedida – sellised aistingud võivad olla seotud maksaprobleemidega. Maksa võiks kontrollida ka siis, kui võetakse regulaarselt ravimeid – tihti on sellisel juhul ravimid maksa üle koormanud.

“Mul võttis pärast uriiniproovi tegemist paar minutit aega, et aru saada, kust pean vastust lugema, kuigi olin enne kogu kasutusjuhendi läbi töötanud,” tunnistab Andres. “Samas oli positiivse ja negatiivse tulemuse värvuste vahe täiesti arusaadav.” Tulemuse üle on põhjust rõõmu tunda: see oli ootuspäraselt korras.

Miks testida kodus?

Kiirtest on mugav, sest vastuse saab tõesti ruttu. Vahel on kiirusest palju olulisem aga hoopis privaatsus ja delikaatsus. Kodus on võimalik hinnata ka intiim- ja seksuaaltervist. Kiirtest aitab määrata näiteks naise vaginaalset pH-taset, tuvastada pärmseente või hoopis klamüüdia olemasolu või teada saada, millal on parim aeg rasestuda.

Olemas on ka niisuguseid teste (nt suguhaiguste tuvastamiseks), kus kodus võetakse proov, kuid selle peab saatma analüüsimiseks laborisse. Sealt tuleb mõne aja pärast vastus.

Euroopas on kasutatud koduseid tervise kiirteste kümmekond aastat, kõige enam Suurbritannias. “Seal on tavaline, et näiteks klamüüdiakahtluse korral lihtsalt ostad apteegist testi ja teed selle kodus,” ütleb Svetlana Zolotarjova, Selfdiagnostics OÜ tootejuht. Väga populaarne on ka näiteks meeste eesnäärmefunktsiooni kiirtest. See on mõeldud meestele vanuses 45+.

Koduse kiirtesti abil on võimalik mõõta tupe pH-d. Miks või millal see vajalik on? “Kogu aeg ju räägitakse, et kasuta üht või teist intiimpesuvahendit, kui sul on pH tasakaalust ära, aga kuidas sa seda tead?” põhjendab Svetlana Zolotarjova.

Sageli kasutatav on uroinfektsiooni test: et teada saada, kas vaevajaks on põiepõletik või kas pärast haiguse ravi on ka bakter organismist välja läinud. Ka uroinfektsiooni test on lihtne, seda tehakse uriiniga. Kuid 35aastasel Liisil tekitas segadust see, et leukotsüütide puhul oli värvuste vahe vaid vaevu märgatav. “Mulle tundus, et vastus võib olla positiivne, aga ma polnud selles ka kindel. Ülejäänud kastikesed (nitritid ja valgud) näitasid ootuspäraselt ja hästiloetavalt negatiivset tulemust.”

Iga testi kasutusjuhendis on kirjas, et kui see on mõne haiguse või probleemi kindlaks teinud, peaks minema arsti juurde. Vastuvõtule tuleks kaasa võtta testi pakend ja kasutusjuhend. Kui test ongi andnud kinnituse haiguse olemasolu kohta, teeb arst ikkagi uued analüüsid. Testid on küll väga täpsed, kuid näitavad sellegipoolest üht konkreetset asja: näiteks maksafunktsiooni test just maksa tööd. Organism on aga natuke keerulisem.

“Võib-olla on inimesel maksaga küll kõik hästi, kuid teda vaevavad hoopis mao- või soolestikuprobleemid. Vahest on tal mõni kõrvalhaigus? Ühe kiirtestiga ei saa ju kogu organismi seisundit hinnata,” selgitab Svetlana Zolotarjova. Või näiteks juhtub, et oled suvel puhanud, aga tunned lihasevalu, on tõusnud palavik, ning kahtlustad puukborrelioosi. Ostad puukborrelioosi testi, teed selle ära, test näitab ei, ei ole borrelioosi. “Loomulikult ei saa puukborrelioosi kiirtest näidata teisi haigusi – niisuguste haigustunnustega võib alata ka näiteks artriit või veel mitmed teised haigused,” ütleb Solotarjova. Seepärast tuleb haiguskahtlusega ikka arsti juurde minna.