Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
12. oktoober 2015, 11:57

Alkohol ja tubakas sillutavad teed pea- ja kaelapiirkonna kasvajatele (1)

"Kuigi pea- ja kaelapiirkonna vähivormid on visuaalselt märgatavad nii patsiendile kui pere- ja eriarstidele, jõuavad haiged meie juurde juba kaugelearenenud faasis ehk kolmandas-neljandas staadiumis tervelt kolmeveerand juhtudel," nentis onkoloog Maire Kuddu tänavust vähinädalat avades.

Täna algab Eesti Vähiliidu traditsiooniline vähinädal, mis käsitleb süvendatult pea- ja kaelapiirkonna pahaloomulisi kasvajaid.

Pea ja kaelapiirkonna kasvajate hulka kuuluvad Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna juhataja Kaire Innose viitel huule-, suukoopa-, ninaõõne-, nina kõrvalkoobaste-, ninaneelu-, suuneelu-, alaneelu-, süljenäärmete- ja kõrivähk.

Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2012. aastal 225 sellesse rühma kuuluvat vähi esmajuhtu. Enim ehk 26% neist olid kõrivähid. Kõigist 2000-2012. aastatel Eestis avastatud pea- ja kaelapiirkonna vähi esmajuhtudest diagnoositi 78% meestel ehk mehed ongi selle piirkonna vähkidest naistega võrreldes neli korda rohkem ohustatud. Kõigist pahaloomulistest kasvajatest moodustavad pea- ja kaelakasvajad Eestis meestel 7% ja naistel 3%. Haigestumise risk tõuseb alates 40ndatest eluaastatest.

Maailmas on pea- ja kaelapiirkonna kasvajad pahaloomuliste kasvajate seas esinemissageduselt kuuendal kohal, Euroopas diagnoositakse ligi 150 000 selle piirkonna kasvaja esmajuhtu ning 70 000 vähisurma aastas. Eestis on selle piirkonna vähki haigestumus Euroopa keskmisest veidi madalam, kuid madalam on ka viie aasta elulemus ehk siinsed inimesed jõuavad arsti juurde juba kaugelearenenud kasvajatega.

Pea- ja kaelapiirkonna kasvajate peamiseks riskifaktoriks on Põhja-Eesti onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku kiiritusravi keskuse juhataja Maire Kuddu sõnul tubakas (sealhulgas suitsuvaba tubakas) ja alkohol ehk nendest on tingitud 75% selle piirkonna kasvajatest. Lisaks areneb 14% juhtudest välja teisene vähk ülemises aerodigestiivses traktis ehk tekib pea-, kaela-, kopsu- või söögitoru vähk, sest alkohol on oma kahjustuse organismis juba teinud. Kuddu kinnitas, et suitsetamine mõjub negatiivselt ka ravitulemusele ja elulemusele.

Kõigis arenenud riikides on pea- ja kaelapiirkonna vähkide tekkes kasvav roll ka inimese papilloomviirusel. Kuid lisaks on Kuddu sõnul riskitegureiks ka Beetli pähklid, Ebstein-barr viirus, halb suuõõne hügieen ja ravimata hambad ja langenud immuunsus.

Mille üle pea- ja kaelapiirkonna vähi patsiendid kaebavad? "Ebamugavus ja tükitunne, hiljem valulikkus pea ja kaela piirkonnas. Valutorked kõrva. Häälekähedus või häälekõla muutus, nähtav mass või haavand pea ja kaelapiirkonnas, ninas, suus või neelus; hammaste loksumine ja väljakukkumine, hingamise ja neelamise takistused," loetleb Põhja-Eesti Regionaalhaigla pea- ja kaelakirurgia osakonna kirurg Indrek Mikomägi.

Hea uudis on aga see, et pea- ja kaelapiirkonna vähid on välditavad elustiili muutustega ja kahjulikest harjumustest loobumisega. "Juba 10 aasta tagune suitsetamisest loobumine viib vähiriski võrreldavaks mittesuitsetajaga – selle nimel tasub ju tööd teha," märkis Maire Kuddu ja pani südamele, et kui pea- ja kaelapiirkonnas on märgata mingeid muutuseid, tuleks nendest rääkida arstile. "Selle piirkonna vähid on enamikul juhtudest nähtavad ning varase avastamise korral 80-90%  ulatuses ravitavad," rõhutas ta.