Et saada toiduga rohkem räni, tuleks ohtralt süüa värskeid köögivilju.Foto: PantherMedia / Scanpix
Triinu Entsik-Grünberg 28. oktoober 2015 17:11
Räni aitab muuta küüned ja juuksed vastupidavaks ning tugevdab luid, veresooni, kõhresid ja kõõluseid. Osa uuringuid näitab, et räni mõjutab organismi füüsilist vastupidavust.

Räni on väga tugev mineraal ning seda leidub näiteks kvartsis ja tulekivis.

Inimorganismis leidub räni luudes, veresoontes, kõhres, kõõlustes, nahas, sidekoes ja silmades. Ränil on oluline roll lupjumises ning seeläbi ka luu moodustumises ja kasvus.

Senistes uuringutes on tuvastatud, et neil, kelle toidus napib räni, on pärsitud luude kasv. Samal sihtrühmal, kes uuringus osales, täheldati rohkem ka atero-skleroosi ehk veresoonte lupjumist.

Kust saame?

Räni leidub toiduainetes laialdaselt. See sisaldub taimede kiududes ja suures kontsentratsioonis ka nisu, kaera ja riisi kestades. Samuti on räni suhkrupeedis, suhkruroos, lutsernis, aga ka ravimtaimedes, näiteks nõgeses, põldosjas, võililles ja harilikus varemerohus. Põldosja kasutatakse kõige sagedamini rikastatud ränioksiidi tootmiseks. Köögiviljadest leidub räni aedsalatis, kurgis, avokaados, maasikates ja sibulates. Väikeses koguses sisaldavad seda mineraalainet ka tsitruselised ja pruunvetikas, aga räni hea allikas võib olla ka näiteks kare joogivesi.

Räni hävineb toiduainete töötlemisel hõlpsasti. Nii näiteks säilib jahvatatud jahus vaid 2% algsest ränist. Ka maa-pinnas võib tekkida ränipuudus, mis võib omakorda mõjutada taimede struktuuri.

Milleks vaja?

Räni põhiülesanne on toetada kudede jäikust ja tugevust. Räni sisaldub kollageenis, mis omakorda aitab keha kudesid omavahel siduda, samuti kõhredes. Koostöös kaltsiumiga aitab see taastada luid.

Ränile on omistatud võime oma kristalse struktuuriga kiirata ehk edasi kanda energiat. On inimesi, kes usuvad, et see suudab tungida sügavale kudedesse ja puhastada neid sinna salvestunud mürkidest. Sellest usust lähtudes pakutakse ka räni sisaldavaid homöopaatilisi preparaate, mida kirjeldatakse kui “mikroskoopilisi kirurge”.

Räni kasutatakse tihti ravimtaimedel põhinevates ravimites, tugevdamaks juukseid, nahka ja küüsi. See mineraalaine aitab säilitada naha elastsust, nii et seda võib kasutada ühe vananemis-vastase toidulisandina.

Uuritakse ka räni omadusi vähendada ateroskleroosi ja südamehaiguste riski, kasutada seda artriidi ja muude kõhreprobleemide ning maohaavandite ja teiste kudede taastamist vajavate seisundite ravis. Usutakse, et räni aitab kiirendada luumurdudest paranemist ja et sellest on abi ka osteoporoosi ennetamisel ja ravis.

Vähe või üleliia?

Räni piirmäärade kohta leidub vähe infot, eriti selle ületarbimise vallas. Ränipuudusega seonduvat uuritakse aga aktiivselt ja kuigi praegu ei loeta räni inimese eluks vajalikuks aineks, võib see arvamus muutuda.

Loomadel on ränipuuduse korral kindlaks tehtud pärsitud kasvu ning puudusi luu ja hammaste struktuuris. Ränipuudust seostatakse küll ateroskleroosi tõenäosuse suurenemise ja südamehaigustega, aga seni pole suudetud selgelt tõestada, kas ränipuudus on nende haiguste põhjus või tagajärg.

Siiski tundub, et räni abil tagatud kudede elementaarne tugevus ja stabiilsus aitab teatud haigusi vältida. Osa uuringuid näitab, et organismi ränisisaldus mõjutab füüsilist vastupidavust.

Kui palju?

Räni kohta pole seni kindlaid tarbimissoovitusi. Tavapärasel toitumisel saame seda mineraalainet 1–1,5 g päevas, aga töödeldud toiduainete söömine ning köögiviljade ja täisteraviljaroogade vähesus toidulaual võivad räni saadavust tunduvalt vähendada.

Et saada toiduga rohkem räni, tuleks ohtralt süüa (täis)teraviljatooteid ja värskeid köögivilju või siis tarbida seda sisaldavaid ravim-taimi ja toidulisandeid.