Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
30. oktoober 2015, 12:55

Lugu ilmus esmakordselt 2014. aasta augustikuu Tervis Plussis.

7 asja, mida pead teadma HIVist (1)

Palusime Eesti terviseedendajatel ja aidsiennetajatel kummutada müüte ja eksiarvamusi HIVi kohta.

1.Kui mul on stabiilne suhe, siis pole ma ohus.

Vastus: HI-viirus levib juba sama palju seksuaalkontaktide teel kui narkomaanide hulgas, lisaks on Eestis ka tätoveerimisel nakatunud HIV-positiivseid inimesi.

2. HIV levib hammustamisega, eriti lastel.

Vastus: ei, kuna süljes on HIVi kontsentratsioon liiga väike, et nakatumist põhjustada. Isegi kui eeldada, et HIV-positiivse lapse suus on suur veritsev haav, peab nakatumiseks ka hammustatud lapsel suhu samasugune haav tekkima.

3. Nakkuse saab süstalt maast võttes ja ennast kriimustades.

Vastus: ei saa, kuna esiteks on väga väike tõenäosus, et süstlas on säilinud värske veri. HIV on iseenesest nõrk viirus, sest väliskeskkonnas ta ei levi ja 70kraadise kuumuse käes hävib. Teiseks, kui viirus ka on veel elu­jõuline, toimuks nakatumine ikkagi ainult siis, kui süstal veeni panna ja selle sisu vereringesse lasta.

4. HIV-positiivsel vanemal sünnib nakatunud laps.

Vastus: HIV-positiivsel emal võib sündida terve laps, kui ta end aegsasti arsti juures arvele võtab ja jõutakse rakendada vajalikke ettevaatusabinõusid. Inimesi üldjuhul üllatab beebide väga hea prognoos.

5. Suudeldes ja kallistades saab HIV.

Vastus: HIV nakkab vere, sh menstruaalvere, eelsperma, sperma, tupevedelike ja rinnapiima kaudu. Nakatumine saab toimuda ainult sellisel juhul, kui HIV on jõudnud inimese vereringesse. Süljel on tugev kaitseotstarve. Et nakatuda HIViga suudlemise kaudu, peaksid mõlemal partneril suus olema verised haavad. Siiani pole kuskil maailmas inimene nakkust saanud suudeldes ega kallistades, sest väliskeskkonnas HI-viirus sureb.

6. Sama tassi kasutades saab HIV.

Vastus: HIV ei levi väliskeskkonna kaudu, ei köhimisel, nuuskamisel, higistamisel, samast klaasist juues jne.

7. HIV levib sääskede kaudu.

Vastus: viirus levib vaid otseselt inimeselt inimesele ning erinevalt paljudest muudest haigustest pole viirus teistes organismides eluvõimeline. Säilimiseks peab HIV elama inimraku sees ega suuda eriti kaua kehast väljaspool vastu pidada ega teisi organisme inimeseni jõudmiseks ära kasutada, nagu see toimub näiteks malaaria ja mõnede teiste troopiliste haiguste puhul.

Allikad: Terve Eesti Sihtasutus, www.amor.ee, Helina Ivanova