Foto: PantherMedia / Scanpix
Ia Mihkels 15. november 2015 15:32
«Lapse raamatuhuvi äratamisega tuleks alustada beebieas,» ütleb Eesti lastekirjanduse keskuse juht Triin Soone. «Liisusalmidega saab alustada õige varakult, samuti luuletustega – riimirütm paneb lapse kuulama. Pooleaastasega saab kenasti juba pildiraamatut vaadata, siis tulevad ettelugemised ja õhtused unejutud – nii see algab.»

Vanematel tasub muidugi kannatust varuda: tavaliselt valib laps välja ühe raamatu ja on valmis seda kümneid ja sadu kordi vaatama-kuulama. «Lugege ja lehitsege ikka, olgu see pealegi ennast ammu ära tüüdanud,» soovitab Soone. «Raamatuvalikul tuleks tingimata arvestada lapse soovidega, jälgida, mis teda huvitab.»

Kes eakohaste raamatute valimisega hätta kipub jääma, sel tasub head nõu küsida kodule lähimast raamatukogust. «Alati on kõik oodatud ka meie majja,» kinnitab lastekirjanduse keskuse direktriss. «Olgu siis mudilastundidesse, perehommikutele, muudele üritustele või raamatukokku.»

Selle kohta, kuidas raamatute vastu huvi äratada ja seda süvendada, on Eesti lastekirjanduse keskuse kodulehel hulga soovitusi.

Kuni kaheaastastele

l Alusta beebieas: loe titale lühikesi salme, mida saadavad liigutused («Koer läks karja», «Patsu-patsu kooki» jt). Lapsed on valmis neid lõputult kordama, algul vaid liigutusi kaasa tehes, hiljem, kui sõnad suus, juba ka salmi lugedes.

l Kilest või paksust papist pildiraamatud peaksid lapsel käeulatuses olema beebieast saati ja neid tuleks temaga koos sageli vaadata.

l Esimese eluaasta jooksul beebile unejutu asemel rohkem ehk lauldakse, edasi tasub aga üle minna jutustatud lugudele-luuletustele ja siis ettelugemisele.

l Üsna tihti valib laps vaid mõne(d) raamatu(d), mida on valmis lõputult vaatama ja ette lugeda laskma.

l Tee ise lapsele «raamat» vanadest kaartidest, kataloogidest, reklaamlehtedest vm. Seda koos vaadates saab täiendada lapse sõnavara.

l Hoia väikelapse raamatuid elutoas ja sellisel kõrgusel, et ta need ise kätte saaks. Siis saab raamatutega tegelda just siis, kui laps nende vastu huvi üles näitab.

l Kasuta õpetavat lastekirjandust, mis toetab lapse igapäevaste tegevustega hakkamasaamist. Küsi vajadusel nõu raamatukogust.

Kahe- kuni ­nelja-aastastele

l Kaheaastasele lapsele võiks õhtune unejutt olla turvaline rutiin. Ette tuleks lugeda aga muulgi ajal – selles vanuses lastele mõeldud lood on nii lühikesed, et aega selleks leiab alati.

l Rääkige ja arutlege loetu üle, see aitab lapsel lugu paremini mõista ja tulla toime tekstist saadud emotsioonidega.

l Eeskuju on väga tähtis – lugege ise lapse nähes.

l Tellige koju mõni laste­ajakiri – lapsel on uhke tunne oma ajakirja postkastist võtta ja ettelugemist jagub mitmeks õhtuks.

Nelja- kuni kuueaastastele

l Mine lapsega raamatukokku, vormista talle lugejapilet ja vali raamatuid temaga koos.

l Käige muinasjutuhommikutel jm raamatuüritustel. Nii leiab laps raamatuhuvilisi sõpru ja avastab uusi huvipakkuvaid raamatuid.

l Käi koos lapsega raamatupoes, usalda raamatuid ostes vahel ka lapse maitset.

l Vaheta sõpradega lasteraamatuid ja õhuta lapsi loetu üle mõtteid vahetada.

l Ära unusta ettelugemist! Õhtujutud võiksid nüüd pikemaks venida ja mõnel õhtul võib laps hoopis emale-isale ette lugeda. Kaasake ettelugemisse ka vanaemad-vanaisad ning suuremad õed-vennad.

l Ära sunni last lugema, küll aga loo selle soodustamiseks kõik tingimused. Soeta koju täheklotsid, tähekaardid (need võib ka ise teha), mitmesuguseid lugemismänge jm.

l Sea sisse õdus lugemispesa, ära keela lapsel lugemise kõrvale midagi head (nt värskeid või kuivatatud puuvilju) näksida või soojal ajal õues lugeda. Ära sunni last lugemiseks laua taha toolile istuma – lugemine peab olema mõnus ja hubane tegevus.

Räägi, räägi, räägi

Alla aasta vanuse ­lapsega pildiraamatut vaadates sõnasta pildil­olijate kohta lühikesi lihtlauseid. Alguses ära küsitle last («Kes see on?»), vaid räägi ise («See on kass.») – päevast päeva, mitu korda päevas. Lapse kasvades lisa üha uusi üksikasju («See on karvane kass. See on armas karvane kass.»), virgutades juba ka last rääkima, mida ta pildil näeb. Nii arendad lapse kõnet.

Allikas: www.lugemisyhing.ee

Loo lapsele lugemispesa

l Vali koht, mis on muust ruumist eraldatud riiulite, kappide, sirmide või vahe­kardinaga.

l Sisusta lugemispesa patjade, tugitooli või kott-tooliga, laota maha kaltsuvaip.

l Vali lugemispessa ajakirju, pilte ja raamatuid selle järgi, mis last huvitab.

l Säti lugemisvara lapse silmade kõrgusele.

l Kinnita seinale tähti, numbreid plakateid, lapse joonistusi, kalender jmt.

l Pane valmis vahendid, millega laps saab ise raamatuid meisterdada: paber, käärid, auguraud, klammerdaja, vildikad, pliiatsid, liim jm.

l Lugemispesas võib olla ka mänguasju: mõned loomad, nukud, autod, legod, aga ka lauamänge.

l Loovvahenditest võiks seal olla näpu- ja käpiknukke, aga ka vanu kübaraid, salle ja rõivaid, mida saaks kostüümidena kasutada.

l Veeda lugemispesas aega koos lapsega: vaadake pilte, lugege, meisterdage midagi ja rõõmustage koos veedetud aja üle.

Allikas: Eesti lugemisühing