Keha

Tekst ilmus esmakordselt 2010. aasta septembrikuu Tervis Plussis.

Millistele jalamuredele tuleks tähelepanu pöörata? (2)

Tervis Pluss, 20. november 2015, 15:30
Foto: PantherMedia / Scanpix
Jalgade esteetilise väljanägemise kõrval tuleb vahel tähelepanu pöörata ka tõsisematele jalamuredele. Millest need tekivad ja kuidas neist lahti saada?

Jalavõlvi muutused. Kui suure varba küljele tekib kühm, varbanukid tulevad välja ja talla alla moodustuvad tugevad paksendid, tuleb minna perearsti juurde, kes hindab jalgade seisukorda ning vajadusel suunab edasi ortopeedi juurde. Jalavõlvi muutused saavad alguse ebamugavatest jalanõudest. Probleemne jalavõlv rikub lõpuks ära ka selja, seetõttu tuleb kitsa nina ja kõrge kontsaga kingadele vaheldust pakkuda, kandes madalaid mugavaid jalanõusid. Abi saab ka spetsiaalsetest tallavõlvi korrigeerivatest sisetaldadest.

Samal teemal

Soolatüükad. Tüükalisi moodustisi nahal põhjustavad inimese papilloomiviirused. Viirusega nakatumine toimub kontakti teel ning eeldab naha pindmise kihi kahjustust. Soolatüügaste raviks on apteegi käsimüügis lahused ja külmutamisvahendid. Leevendust pakub ka tüüka ettevaatlik raspeldamine. Ravimtaimedest tasub proovida vereurmarohu oranži mahla. Kui need vahendid ei aita, tuleks pöörduda nahaarsti vastuvõtule, kus tüükaid ravitakse külma lämmastikku kasutades krüoteraapiaga. Vanarahva tarkus ütleb, et soolatüügas läheb ära, kui näidata seda täiskuuööl kuule.

Konnasilmad. Konnasilmad tekivad liiga kitsaste jalatsite kandmisest, kui varvastel on vähe ruumi ja neil on vale koormus. Konnasilmade vastu aitavad hästi apteegi käsimüügi konnasilmaseerumid ja -plaastrid. Lihtsam on aga mugavate jalanõude ja pideva jalahooldusega seda häda ära hoida.

Kannalõhed. Kannalõhed tekivad, kui tallaalused on kuivad ja regulaarselt ei raspeldata maha surnud naharakkudest paksendeid. Põhjuseks võib olla ka seeninfektsioon. Kui kannalõhed on väga sügavad, võivad need lõpuks hakata veritsema. Sellisel juhul on need väga valulikud ja mustusele avatud ning põletikuoht on suur. Jalgade hoolduse üle tasub siis nõu pidada pereõe või -arstiga.

Küüne- ja nahaseen. Jalaseent põhjustavad tavaliselt inimeselt inimesele levivad seenhaiguse tekitajad – dermatofüüdid. Nakkuse võib saada näiteks paljajalu ujulas või saunas käies. Niiske ja soe keskkond soodustab jalaseene arengut. Talvel aitavad seene avaldumisele kaasa kinnised jalanõud ja jalgade haudumine. Seenhaiguse kahtlusel tuleb pöörduda perearsti või nahaarsti poole. Seenhaigust põdedes oled ka teistele nakkusohtlik.

Villid. Villid tekivad ebamugavatest jalanõudest. Kõige valutumalt saab nendest lahti villiplaastriga. Ebahügieeniline on vill katki teha, see loob nakkusohu ja võimaldab mustusel haava sattuda.
Allikas: Maria Viik, perearst