Hea nõu: selged sõnumid selgendavad suhteid

Igaüks peaks seisma enda eest

On palju põhjusi, miks me enda eest seista ei söanda. Ometi ei saa mitte keegi teha seda meie eest. Mida selgemini räägime teistele oma mõtetest, tunnetest ja vajadustest, seda paremini saavad teised meist aru ning seda selgemad on meie suhted.

Üsna sage põhjus, miks me ei julge enda eest seista, on hirm suhteid rikkuda ja olla ebaviisakas. On olukordi, mil satume segadusse ega teagi, millist reageerimisviisi valida.

Ja nii juhtubki, et kõik kodused majapidamistööd on sinu kaelas, sest tundub ebamugav seda teemat üles võtta. Et lepid tööl tingimustega, millega sa ammu enam rahul pole. Et ei julge vastu võtta ühtegi kõnet võõralt numbrilt, sest tead, et ei suuda öelda ei järjekordsele kaubaagendile...

Kokkuvõtlikult: sa elad elu, mis sulle ei meeldi, sest ei suuda seista oma tegelike vajaduste eest.

Kehtestavat käitumist nähakse tihti vaid negatiivsete olukordade lahendamise võtmes, just nagu oleks seda vaja ainult siis, kui on tarvis teada anda, mis teise käitumises ei sobinud. Siiski on näiteks ka kiitev minasõnum (minu arvates tuli see kook sul väga hästi välja) või komplimendi vastuvõtmine (mul on hea meel, et sa märkasid minu uut soengut) igati kehtestavad. Sest kehtestav minasõnum ei räägi sugugi vaid sellest, mis mulle vastuvõetamatu on, vaid ka sellest, mis mulle meeldib ja sobib.

Puuduliku kehtestamise hind

Igas päevas on olukordi, mil peaksime oma arvamuse selgesti välja ütlema, aga me ei tee seda. Mõistagi on situatsioone, kus ongi kõige targem keel hammaste taga hoida, ent suurtes piirides on allaneelatud sõnade hind ränk. Reeglina on puuduliku enesekehtestamise tagajärg madal enesehinnang, ärevus, hirm, samuti ebamugavustunne oma toime­tulematuse pärast enda eest väljas olla.

Iseenda pidev mahasurumine lõpeb nii mõnigi kord kontrollimatu emotsionaalse purskega, mis võib küll olemise kergemaks ja õhu puhtamaks teha, kuid plats võib seejärel puhas olla ka tähtsast suhtest, rääkimata süü- ja häbitundest, mis pärast seesugust ülereageerimist tekib.

Hirmul ja ärevil on aga ka see inimene, kelle viis enda eest seista on agressioon. Võimu kasutamine rikub suhteid mõistagi sama edukalt kui liigne allaheitlikkus. Kui ma ilmutan oma soove ja näitan oma piire käskivas kõneviisis, on ikka oht, et ma ei suuda olla veenev – või kui, siis vaid lühikeseks ajaks. Mitte keegi ei soovi olla koheldud võimu abil ja ähvardustele tuginedes.

On problemaatiline oma käitumist muuta pelgalt välise surve tõttu. Sisuliseks muutuseks on vaja ikka sisemist tungi. Head suhted põhinevad usaldusel, mitte võimul, mis seda murendab. Jõu kasutamine tekitab ainult vastasjõu ja nii veereb konflikti lumepall üsna pea aina suurenedes mäest alla.

Nõnda on enda eest seismisel ja oma piiride mahamärkimisel põhiküsimus mitte alistumine ja lootus, et ehk keegi loeb mu soove silmist, ega ka võimu kasutamine või sellele allumine, vaid püüd mõista – enda piire, vajadusi ja ka teise omi – ning vastastikused kokkulepped, mis sünnivad kummagi osapoole selge väljenduse, teineteise tähelepaneliku kuulamise, soovide arvestamise ja nende rahuldamise kaudu.

Kehtestava minasõnumi mall

Kehtestav sõnum annab teate selle kohta, mis sulle teise käitumises või jutus sobis või ei sobinud, mis tundeid see äratas ning milline konkreetne mõju sel oli. See on hea viis olla arusaadav nii enda kui ka teiste jaoks, väljendada oma arvamusi ja seisukohti. Kehtestav sõnum võib koosneda ka ainult ühest lühikesest sõnast, ebalusevabast ei-st või jaa-st.

Ei-sõnumi jäikust saab pehmendada, lisades juurde, mis on seesuguse vastuse põhjus, või selgitades, millal või mis tingimustel võiks ei-st saada jaa.

Kehtestava sõnumi eripära on, et see jätab ruumi ka teisele poolele, tema arvamusele ja tunnetele. Sinu käitumine oli selline, see mõjutas mind nõnda ja seetõttu tunnen end nõnda. Sul on võimalus mind selles mõista ja aidata – ütleb see sõnum. Kõigi minasõnumite suur pluss on väike vastupanuoht. Minu mõtted ja soovid ja tunded räägivad minust, nendega on raske vaielda.

Äärmiselt oluline on ka hinnanguvabadus – käitumist, mis mulle ei sobi, tuleb kirjeldada nagu fakti. Kui ma teise käitumist sildistan, tajub teine pool end süüdistatuna ning tunneb soovi vastu hakata. Seega: ei ole olemas laiska meest (laisk on silt), kuid faktipõhise kirjelduse abil saad öelda, et mees magas pärastlõunal kella kolmest seitsmeni.

Samuti on kehtestava sõnumi puhul väga oluline olla ehe: räägi sellest, mida sa tõesti mõtled ja tegelikult tunned, kõnele reaalsest mõjust. Kui sinu sõnumiga edasi antavad vajadused ja tunded räägivad sama, mida su kehakeel ja hääletoon, on üsna kindel, et su jutt ka kohale jõuab. Ehedus ja selgus, oma mõtete ja tunnete aus näitamine ärgitavad enamasti ka partnerit samaga vastama. Nii võib tulemus – ühise vaatenurga teke, sündiv kokkulepe ja säilivad head suhted – olla käegakatsutav.

Mis võib kehtestamisel viltu minna?

Samal moel nagu ehtne olek ja ausus suurendavad sõnumi mõju, vähendab iga ebakõla selle mõjukust. Kui teisele ei sobinud sinu tehtud märkus või ettepanek, kui ta pole nõus sind kuulama, ta reageerib üle, solvub, asub süüdistama, õigustusi otsima – siis võiks mõelda sellele, mis võis viltu minna.

Kas olin ehk hinnanguline? Kas kasutasin minakeele asemel sinakeelt, mis mõjub sildistavalt-süüdistavalt? Kas olin aus? Kas olin selge ja konkreetne oma vajadusest rääkides? Ega ma oma tundeid paisutanud ega pisendanud? Kas olin piisavalt mõistev ka tema vajaduste suhtes?

Need küsimused viitavad kõige tavalisematele vigadele, mida teevad need, kes alles alustavad uue mudeli kasutamist.

Kui pärast kehtestava sõnumi teelesaatmist ei ole vastuseks aktsepteerimine, vaid vastupanu, on sellegi leevendamiseks olemas rohi – kuulamine. Kuulamine tähendab, et lükkad oma mõtted ajutiselt kõrvale ja püüad teise öeldust tõesti aru saada. Ümbersõnastamine aitab vältida möödarääkimist ja vääritimõistmist.

Alles siis, kui oled teist piisavalt kuulanud ning tajud rahunemist, võid sõnumi uuesti teele saata. Teinekord on seesugust käiguvahetust vaja teha mitu korda, enne kui kumbki pool rahule jääb. Vahel loobutakse oma sõnumist – ja seega ka oma vajadusest – juba pärast esimese vastupanu märkamist. Kehtestamine nõuab järjekindlust, kuigi kindlasti on ka olukordi, kus kehtib vana tõde, et targem annab järele.

Mida teha, kui kehtestamine ei aita, sest teine pool ei ole mingil tingimusel nõus oma käitumist muutma? Sel juhul võib tegu olla hoopis konfliktiga, mille lahendamiseks on vaja konfliktilahendusoskusi, eelkõige oskust läheneda probleemile mitte lahenduste, vaid ühiste vajaduste kaudu.

Kolm võimalikku käitumisstiili
• Alistuv – lähtun partneri huvidest, jättes enda omad tagaplaanile.
• Agressiivne – lähtun enda huvidest, ignoreerin partneri omi.
• Kehtestav – pean tähtsaks nii enda kui ka teise huve. Väljendan oma vajadust, mõtteid ja tundeid viisil, mis jätab partnerile ruumi teha sedasama.

Kehtestava käitumise mudel
FAKT (käitumise hinnanguvaba kirjeldus) + MÕJU MULLE (võimalikult konkreetne, mõõdetav mõju) + MINU TUNNE (selle käitumisega seoses)

Puuduliku kehtestamise hind
• Ebamugavustunne, stress, ärevus.
• Solvumine.
• Madal enesehinnang.
• Kontrollimatu vihapurse.

Millal kasutada kehtestavat minasõnumit?
• Tahad esitada oma nõudmise või palve.
• Sul on erinev seisukoht.
• Tahad öelda ei.
• Tahad vastata solvavale märkusele.
• Tahad väljendada oma viha konstruktiivsel viisil.
• Tahad seista oma vajaduse/õiguse eest, kui keegi sind piirab.
• Pealetükkiva inimesega suheldes.
• Komplimenti tehes või vastu võttes.

Kehtestades:
• Reageeri võimalikult kohe pärast kehtestamist nõudvat olukorda.
• Respekteeri partneri isikut, tema õigusi ja huve.
• Ole sõnastuses selge ja täpne.
• Anna oma teade edasi lühidalt ja konkreetselt.
• Ole hinnanguvaba.
• Näita koostöövalmidust.
• Tunnista ka oma vigu.
• Hoia pilkkontakti.
• Jälgi oma kehakeele ja sõnumi kooskõlalisust.